Virumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
114. rida:
*[[1816]] – jõustus [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseadus]], mis vabastas talupojad [[pärisorjus]]est, kuid ei lahendanud maaküsimust.
*[[1856]] – [[5. juuni]]l anti välja uus [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]], mis võimaldas [[talupoeg]]adel maad rentida või päriseks osta.
*[[1865]] – [[Jõhvi]]s toimus esimene [[laulupidu]]
*[[1866]] – vallareformiga vabastati vallad mõisate eestkoste alt, neist said riiklikud haldusüksused.
*[[1867]] – moodustati uuesti [[Iisaku kihelkond]] [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonna]] ja lõunapoolsete kihelkondade jagamisel.
*[[1891]]-[[1893]] – liideti enamus valdu suuremateks.
[[Pilt:Atlas von Liefland 12.tif|thumb|250px|[[Viru kreis]]]]
 
==Virumaa jaotus 19.–20. sajandil==
Rakvere ehk Viru kreis jaotus [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], [[Ranna-Virumaa]] ja [[Maa-Virumaa]]ks, 19. sajandi alguses kolmeks [[adrakohus|adrakohtupiirkonnaks]], territooriumil asus 1 linn, 10 [[kirikukihelkond]]a. Kreisi [[maakonnalinn]] oli kreisilinn [[Rakvere]] (''Kreis-Stadt Wezenberg'')