Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 5157 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
'''August Sang''' ([[27. juuli]] [[1914]] [[Pärnu]] - [[14. oktoober]] [[1969]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] luuletaja ja tõlkija. [[Kersti Merilaas]]i abikaasa ja [[Joel Sang]]a isa.

Lõpetas 1932. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang [[1934]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni [[1942]]. aastani.

Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused juba üheksa-aastaselt). [[1933]]. aastal võttis osa luulevõistlusest luuletusega ''Improvisatsioon quick- step tempos'', mis avaldati '''Injo''' varjunime all ajakirjas ''Kevadik''.

Ajakirjas [[Looming]] debüteeris August Sang [[1934]]. aastal.

Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ilmus alles [[1936]]. aastal. Samal ajal alustas ka publitsistika kirjutamisega: arvukalt retsensioone ja ülevaateid.

Osales [[1930]]. lõpul ''[[Arbujad|Arbujate]]'' [[antoloogia]]s

[[1945]]. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige, kuid [[dekadents]]is süüdistatuna arvati ta sealt välja [[1950]].aastal. Kirjaniku õigusd taastati [[1955]]. aastal.

August Sang on maetud Vana-Pärnu kalmistule.

==Looming==

Tõe ja tõeotsimise motiivid läbivad kogu A. Sanga luulet. Luuletaja kalduvus mõtiskleda ja arutleda ilmneb juba tema 1930. aastate luules. Sang oli neid luuletajaid, kelle loomingus autobiograafiline alge on läbivaltnähtav.

Romantiline mõttetrots ei muuda ebameeldivat tegelikkust. Sellest sigineb halvav jõuetustunne, mõnikord sentimentaalsuseni ulatuv melanhoolia. Sotsiaalne keskkond, kus maksab tugevama trügimisõigus ja egoism, ei julgusta toetuma kaasinimesele. Tõetakistused tihenevad vaevavaks ängistuseks, mida väljendab ilmajätuelamus, kõhe üksindustunne, mõnikord hüljatusseisundina tajutud.

Karm iseenesegi vastu, kahtlustab tõeotsija end kõiges, mida kaasinimeses eetiliselt hukka mõistab. Vähem võimalusi pakuvad armastusmotiivid: neis tundub liiga habrast unistlevust, kohmetavat saamatust ja eluvõõrustki; tundeväljendus takerdub situatsioonianalüüsi.

Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne''([[1936]]) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid [[intonatsioon]]e ja [[kujund]]ilist ebaühtsust. Heine- mõjuline [[aksentueeriv värsisüsteem]], mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte. Lihtsas ja selges keelelises koes hakkavad silma ülepakkumised.

Teises luulekogus ''Müürid'' ([[1939]]) jätkab Sang algatatud põhimotiivi, kuid armastusteema on siin peaaegu täielikult kadunud. Poeetiline maailmapilt on väliste tegurite ja subjektiivsete tunnetustõkete toimel tumenenud. Võrreldes esikkoguga on lüüriline hoiak tugevasti teisenenud, tunnetatav mina on tõmbumas endasse, kontaktid objektiivse tegelikkusega hõrenevad. Sotsiaalset keskkonda võib ''Müürides'' ainult aimata.

''Müürides'' jõuab Sang ilmeka, kunstiliselt lihtsa ja sugestiivse mõtiskluseni, kuid
loomingu põhiprobleemid jooksevad ummikusse ega leia lahendust. Alles mõnikümmend aastat hiljem saavutas kirjanik tegelikkuses ka isikliku, teda nõrgestavatest kõhklustst vabanenud tõetunnetuse.

August Sanga luules on [[1960]]. aastail otsekui kaks erineva häälestusega poolt. Korduvalt vaevavad luuletajat valusad mälestused, isegi moraalse kaassüü tunne ühiskonnas tehtud suurte vigade pärast.

Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust.

==August Sang tõlkijana==

Sanga tõlkelooming oli kõrgetasemeline, viljakas ja väärtkirjandusele keskenduv, eriti luules. Värsstõlkeid on ta teinud umbes kaheteistkümnest keelest. Lõviossa neist moodustavad [[saksa]], [[vene]], [[prantsuse]] ja [[tšehhi]] keelest tõlgitud [[värss]]id.

Luuletõlked on ilmunud kahes osas ja kannavad pealkirja ''Laenatud laulud''. Pealkiri on mitmes mõttes kujukas.

Eesti kirjandushuvilisel on Augast Sanga vahendusel olnud võimalus tutvuda järgmiste poeetide lüürikaga: [[Puškin]]i, [[Lermontovi]], [[Nekrassov]]i, [[Jessenin]]i, [[Goethe]], [[Heine]], [[Becher]]i ja [[Brecht]]i, [[Baudelaire]]`i, [[Nezval]]i ja paljude teiste omaga. Proosas ja näitekirjanduses on Sang eesti keelde tõlkinud [[E. T. A. Hoffmann]]i, [[Gorki]], [[Majakovski]], [[Kafka]], [[Keller]]i, [[Moliere]]´i, [[Kisch]]i, [[Feuchtwanger]]i jt raamatuid.

==Teosed==


*''Üks noormees otsib õnne'', [[1936]]
*''Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat''(koguteos), [[1938]]
*''Heinrich Heine'' (biograafia), [[1938]]
*''Müürid'', [[1939]]
*''Võileib suudlusega'', [[1963]]
*''Sada laulu'' (valikkogu), [[1965]]
*''Luuletused''(valikkogu), [[1970]]
*''Väike luuleraamat'' (valikkogu), [[1971]]
*''Laulud'' (valikkogu), [[1977]]

*''Laenatud laulud'' (tõlkevalimik, 2 köidet), [[1973]]-[[1974|74]]


'''Allikad'''
*K.Muru ''Eesti kirjanduse ajalugu'' Tln. “Valgus” 1984, 4.kd., 2.rmt
*K.Muru ''Sõnarine. Eesti luule antoloogia'' Tln. “Eesti Raamat” 1992,2. kd
18

muudatust