Linaseemned: erinevus redaktsioonide vahel

Nimetatud rasvhapete biofunktsioonideks [[rakumembraan]]ides on [[sisesekretsioon]]i näärmete ([[lümfisüsteem]], [[neerupealis]]e, [[munand]]ite, [[steroid]]ide jne) ja [[hormoon]]ide ([[naissuguhormoonid|nais-]] ja [[meesuguhormoonid]], [[insuliin]], [[kolesterool]] jpt) ja rakusiseste, rasvlahustuvate hormoonide ([[prostaglandiin]]id jt) kooste, toime ning vastuse ja tundlikkuse regulatsioon.

[[Alfa-linoleenhape]], mida leidub nii linaseemnetes kui külmpressitud linaõlis, alandab [[veri|vere]] kolesteroolinäitajaid. Sama eesmärki täidavad ka linaseemnetes leiduvad lahustuvad [[kiudaineKiudained (toit)|kiudained]]d. Liikudes [[seedekulgla]]s liituvad kiudained kolesteroolimolekulidega|, samuti liituvad kiudained [[sapphape]]tega, andes kehale võimaluse nende juurdetoomiseks. Kuna sapphapete algmaterjal on kolesterool, siis liiguvad kolesteroolimolekulid eesmärgipäraselt ja veres kasvab hea kolesterooli osakaal.

Linaseemnes leiduvad lahustuvad kiudained mõjutavad oluliselt insuliini sekretsiooni ja selle toimemehhanismi – säilitades ja hoides veresuhkru tasakaalu söömise järgselt ning seedimise käigus. Uuringud on näidanud, et nn "[[vabad radikaalid]]" on seotud mitmete haiguslike seisundite tekkimisega. Lisaks eelmainitule mõjuvad söödud linaseemnetes leiduvad kiudained tervistavalt kõhukinnisuse, ärritunud soolte, [[gastroenteriid]]i jt haiguslikele seisundite korral.

1990-ndatel viid läbi katse, kus rottidele söödeti päevaratsioonist 5% ulatuses jahvatatud linaseemneid. Tulemusena vähenes neil [[epiteelkude|epiteelkoe]] vohamine 38–55% ning [[rakutuum]]a hälbivus 59–66% jagu. Purustatud linaseemned ja linaseemneõli kahandavad ka olemasolevaid kasvajaid.

Linas leiduvad lignaanid toimivad [[antioksüdant|antioksüdandina]]. Uurimused rottidega on näidanud, et lignaanid vähendavad oluliselt oksüdantiivset stressi ja seega ka [[diabeet|diabeedi]] teket.

Organismile loomulikeimaks lina omastamise viisiks on idandatud linaseemnete söömine. Linaidude biokeemiline koostis erineb märgatavalt seemnete omast. Suureneb [[vitamiin]]ide kogus (200 kuni 500%), [[mineraalaine]]te (100%), valkude bioomastatavus (kuni 50%), antioksüdantiivsete ühendite moodustumine (100%), [[lignaan]]ide kogus 14%. Idudes elunevad vabalt [[ensüümid]] ja [[koeensüümid]], kuna idandamine lõpetab [[trüpsiin]]i [[inhibiitor]]ite toime. Samas tuleb idude söömisel olla ülimalt ettevaatlik, kuna rohelised idulehed sisaldavad [[tsüaniid]]seid [[glükosiid]]e.

Jahvatatud seemnetest ja keevast veest tehtud mähis mõjub hästi põletikulise [[akne]]le ja [[vistrik]]ele.

Tervisetoodete müügikohtadest võib soovi korral osta ka valmis jahvatatud linaseemneid koduseks tarbimiseks.

Linaseemnete tarbimisel tasub olla ettevaatlik. Suuremates kogustes ei tasuks linaseemneid tarbida inimestel, kellel on insuliinisõltuv diabeet, madal vererõhk, vere hüübimishäired, kellel on läbi viidud soolestiku operatsioone või kes on rasedad.

<ref>KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:159:0025:0065:ET:PDF Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)]</ref>