Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 14:47 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 18 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. august 2013, kell 20:14 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: [[25. detsember\|25. detsembril]] [[1715]] anti Peeter I käsul talle teenete eest igaveseks pärusvalduseks [[Vana-Karjaküla mõis\|Karjaküla]] ''(Alt-Hohenhof, Hohenhof)'' ja [[Uuemõisa mõis\|Uuemõisa]] ''(Neuenhof, Nienhof)'' mõisad. Vene tsaari [[Fjodor III]] abikaasa ~~tsaarinna~~tsarinna [[Marfa Matvejevna]] ja [[Pjotr Apraksin]]i (~~1659—1728~~1659–1728) vend, isa oli aga [[djakk\|djakiseisusest]] Moskva aadlikke hulka edutatud suguvõsast. Fjodor Apraksin oli tulevase keiser [[Peeter I]] õukonnas juba noorest vanusest, [[1682]]. aaastal määrati ta 10 aastase Peetri juurde [[stolnik]]uks ning osales koos Peetriga tema noorepõlveettevõtmistes. [[1682]]. aastal nimetati Peeter [[Vene tsaaririik\|Vene tsaaririigi]] tsaariks ja [[1693]]. aastal määras ta Apraksini Venemaa jaoks ainsat väljapääsu rahvusvahelistele meredele võimaldava strateegilist tähtsust omava [[Valge meri\|Valge mere]] keskuse [[Arhangelsk]]i [[vojevood]]iks ja hiljem [[kuberner]]iks. Tema juhtimisel alustati Peeter I soovil Venemaa laevastiku ehitamist, vene laevaehitusmeistrite poolt. [[1696]]. aastal võttis Peeter I ta [[Arhangelsk]]i vojevoodi ülesannete täitmise asemel kaasa alustatud 2. Aasovi sõjakäigule, peale mida veel ka Kertši mereretkele [[1699]]. aastal. [[1700]]. aastal andis Peeter I talle admiraliteedi ülema ametikoha ja määras juhtima allesloodud [[Admiraliteedi prikaaz]]i. Sellel ametikohal kureeris ja kontrollis Apraksin kogu Venemaal toimuvat ~~laevstiku~~laevastiku ehitamist ning laevastiku tarvis [[navigatsioon]]ikooli loomist Moskvas. [[1707]]. aastal määrati Apraksin [[admiral]]iks ja määrati Venemaa Admiraliteedi presidendiks. [[1708]]. aastal olles [[Ingerimaa]]l asuvate Vene maaja laevastiku komandöriks juhtis sõjategevus Rootsi vägede vastu [[Koporje lahe]]s, tekitades neile suuri kaotusi. Eduka sõjategevuse eest autasustati [[tegelik salanõunik\|tegeliku salanõuniku ]] auastmega ja [[krahv]]i tiitliga. [[1709]]. aastal saadeti ta tsaari poolt Lõuna-Venemaale, selleks et luua Aasovi laevastik ning valitseda [[Azov]]i linna. [[1710]]. aastal naasis Peterburi, et osaleda lahingutes Rootsi vägedega [[Viiburi]] piirkonnas. Kindluse vallutamise eest autasustati [[Peeter I]] poolt [[Püha Andrease orden]] ja kuldse briljantidega kaunistatud mõõgaga. Samuti oli esimene sõjaväelane Venemaal, kes nimetati [[kindraladmiral]]iks. [[1711]]. aastast juhtis Apraksin [[Aasovi laevastik]]u. Peale ebaõnnestunud [[Pruti sõjakäik]]u [[Osmanite impeerium]] vastu, rahulepingu tulemusena oli Venemaal kohustuseks Aasovi piirkonna kaitserajatiste ja laevastiku hävitamine, millega pidigi vastavalt tsaari korraldusele tegelema, need ka varem ehitanud Apraksin. [[1712]]. aastal määrati Apraksin [[Eestimaa]], [[Ingerimaa]] ja [[Karjala]] valitsejaks ning nendel maadel asuvate sõjavägede ja sõjalaevastiku ülemaks. [[1713]]. aastal [[galeer]]ilaevastiku ja dessandi juhina osales lahingutes Rootsi vägedega, mille käigus vallutas [[Helsingi]] linna. Lahingus [[27. juuli]]l [[1714]] lahingus juhtis galeerilaevastikku ning osales ise [[abordaaž]]irünnakut, mis tõi venelastele võidu. Aastail [[1715]]–[[1718]] juhtis Vene laevastiku tegevust [[Soome laht\|Soome lahes]]. [[1719]]. aastal juhatades galeeridessanti Stocksundi lahes.

Fjodor Apraksin: erinevus redaktsioonide vahel