Liha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
PResümee puudub
16. rida:
Leidub loomi, keda mõnes kultuuris on kasvatatud söögiks, ent kelle söömist võidakse teistes kultuurides pidada tabuks või ebaloomulikuks. Nii on [[hobune|hobuseid]] söödud nii [[Saksamaa]]l kui ka [[Mongoolia]]s, samas suhtutakse nende söömisse Eestis võõristusega. [[Koer]]ad ja [[kass]]id on kuulunud traditsiooniliste lihaloomade hulka mitmel pool Ida-Aasias (nt [[Korea]]s ja [[Hiina]]s), kuid mitte Euroopas. Teisalt süüakse Euroopas ohtralt sealiha, mis on tabu [[islam]]is ja [[judaism]]is, ning veiseliha, mis on keelatud [[hinduism]]is.
 
Mereloomadest süüakse Eestis traditsiooniliselt eelkõige kalu. Ehkki [[rannarahvas|rannarahva]] seas on söödud ka [[Hülged|hülgeid]], on hülgeliha söömisest Eestis praktiliselt loobutud ning teisi suuremaid mereloomi esineb Eesti vetes harva. Põhjarahvaste seas nagu [[inuitid]] on levinud ka teiste mereimetajate, eelkõige [[vaalad]]e tarvitamine toiduks. Tänapäeval tekitab vaalapüük lausa rahvusvahelisi pingeid ning ehkki seda püütakse mõnel pool põhjendada kultuuritraditsioonidega, väidetakse näiteks Jaapani kohta, et sealne töönduslik vaalapüük on maskeeritud teaduslikuks. Teistes riikides protestitakse ka Jaapanis kombe vastu tarvitada toiduks [[delfiin]]e. See-eest on mereriikides levinud [[kaheksajalg]]ade ja [[kalmaar]]ide, mitmesuguste molluskite ja koorikloomade (nt [[krevett|krevetid]]) söömine.
 
Mageveeloomadest on Eesti toidulaual lisaks kaladele tavapärane ka [[vähk]]. Mageveeimetajatest on uuemal ajal söödud [[kobras]]t, [[nutria]]t ja [[ondatra]]t, kuid [[nutriakasvatus]]e nõukogudeaegsele propageerimisele vaatamata ei ole need muutunud eestlaste toidusedelis tavapäraseks.
56. rida:
Keskeltläbi on lihas [[rasv]]a 2%, kuid seda võib olla ka kuni 10%. Rasvasema liha [[toiteväärtus]] on suurem; üldiselt on toore liha toiteväärtus 110–200 kalorit 100 grammi kohta.
 
Lihas ei ole [[kiudainedKiudained (toit)|kiudaineid]]. Ka [[süsivesikud|süsivesikuid]] on lihas harva; erandiks on siseelundid, näiteks maks, süda ja neerud. [[Glükogeen]]ina esinevad süsivesikud annavad lihale pehme maitse. Pärast looma surma muutub glükogeen piimhappeks, mistõttu liha pinguldub.
 
Lihas on palju B-vitamiine nagu B12 ja niatsiin, samuti tsingi, kaaliumit, fosforit ja rauda. Rupskid sisaldavad ohtralt A-vitamiini ja rauda. Ehkki kuumtöötlemisel osa vitamiine laguneb, jääb enamik neist, nagu ka mineraalained, liha toiduks valmistamisel alles.