Rahvusvaheline kosmosejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P File renamed: File:Interior of Zarya ISS mudule.jpg → File:Interior of Zarya ISS module.jpg File renaming criterion #5: Correct obvious errors in file names (e.g. incorrect [[:en:Proper noun|pro... |
PResümee puudub |
||
22. rida:
Projektis osalevad [[NASA]], [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA), [[Venemaa Kosmoseagentuur]] (RKA), [[Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur]] (JAXA) ja [[Kanada Kosmoseagentuur]] (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.<ref name="PartStates">[http://www.esa.int/esaHS/partstates.html Human Spaceflight and Exploration—European Participating States, vaadatud 17. jaanuaril 2009]</ref><ref name="ISSRG">{{cite book|author=Gary Kitmacher|title=Reference Guide to the International Space Station| publisher =[[Apogee Books]]|location=Canada|year=2006|isbn=978-1-894959-34-6|issn=1496-6921|pages=71–80}}</ref> Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile<ref name="RSA-MOU">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/nasa_rsa.html Memorandum of Understanding Between the National Aeronautics and Space Administration of the United States of America and the Russian Space Agency Concerning Cooperation on the Civil International Space Station], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.<ref name="ESA-IGA">[http://www.spaceflight.esa.int/users/index.cfm?act=default.page&level=11&page=1980 ISS Intergovernmental Agreement], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>
[[NASA]] sõnul on kosmosejaama eesmärgid [[kosmoseaparaat]]ide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine.<ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref>
[[Venemaa Kosmoseagentuur]] on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil".<ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref>
Kosmosejaama programm sai alguse mitme varasema majandusraskustesse sattunud projekti kokkusulatamisest. Selle projekteerimisel ja ehitamisel kasutati ära [[USA|Ameerika Ühendriikide]] plaanitava kosmosejaama [[Freedom]], [[Venemaa]] plaanitava jaama [[Mir-2]], [[Euroopa Komoseagentuur]]i projekti Columbus ja [[Jaapan]]i projekti [[Kibō]] jaoks tehtud ettevalmistused ning projektidele eraldatud ressursid.<ref name="SSSM">David M Harland. "The Story of Space Station Mir"</ref><ref name="ISSBook">{{cite book|isbn=978-0-387-78144-0|date=17 June 2008|publisher=Springer-Praxis|author=John E. Catchpole|title=The International Space Station: Building for the Future}}</ref>
Koostöö algas aastal 1994 ühisprogrammiga USA kosmosesüstikute ja Venemaa kosmosejaama Mir vahel.<ref name="SMB">[http://spaceflight.nasa.gov/history/shuttle-mir/history/h-b-start.htm Shuttle–Mir History/Background/How "Phase 1" Started], vaadatud 12. aprillil 2007</ref> Esimese [[Moodul (kosmonautika)|moodulina]] saadeti [[1998]]. aastal orbiidile Venemaa [[Zarja]].<ref name="SSSM"/> Märtsis 2011 koosnes jaam viieteistkümnest survestatud moodulist ja ulatuslikust kande- ja ühenduskonstruktsioonide võrgust (''integrated truss structure'' (ITS)). Jaama elektrivarustuse tagavad väliskonstruktsioonile paigaldatud 16 [[päikesepaneel]]i ning neli väiksemat paneeli Venemaa moodulitel. <ref name="Arrays">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/behindscenes/truss_segment.html Spread Your Wings, It's Time to Fly], vaadatud 21. septembril 2006</ref>
44. rida:
Kosmoseaparaadis ümbritseb inimesi keskkond, mis ei suuda [[elu]] tagada. On küll leitud üksikud lihtsad eluvormid, mis suudavad ellu jääda ka [[avakosmos]]es, kuid inimesele mõjub subatomaarsete osakeste [[kiirgus]] hävitavalt.<ref name="Beer microbes">[http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-11039206 Beer microbes live 553 days outside ISS], vaadatud 4. juunil 2011</ref> Osaliselt kaitseb ISSi kiirguse eest [[Maa magnetväli]]. Keskmiselt umbes 70 000 km kaugusel Maast hakkab Maa magnetväli [[päikesetuul]]t kõrvale kallutama. Ohtlikud on aga päikesepursked, mis ilmuvad praktiliselt ette hoiatamata. Venemaa moodulisse on rajatud spetsiaalne tugevamalt varjestatud osa, kuhu saab sellisel puhul varjuda.<ref>[http://www.space.com/2080-solar-flare-hits-earth-mars.html Solar Flare Hits Earth and Mars]</ref><ref>[http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2005/10jun_newstorm/ A new kind of solar storm]</ref>
Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu kuud. Teaduslikke eksperimente tehakse iga päev, nädalas koguneb kuueliikmelisel meeskonnal umbes 250 inimtundi.<ref name="ISS overview">[http://www.shuttlepresskit.com/ISS_OVR/index.htm International Space Station Overview], vaadatud 17. veebruaril 2009</ref><ref name="Science in School">[http://www.scienceinschool.org/2008/issue10/iss The International Space Station: life in space], vaadatud 17. veebruaril 2009</ref> Viisteist esimest meeskonda viisid kokku läbi 138 suuremat teadusuuringut.<ref name="Bergin">[http://www.nasaspaceflight.com/2009/08/iss-assembly-producing-science-research-accomplishments/ ISS: Still in assembly, producing science research accomplishments], vaadatud 27. septembril 2009</ref> Uuringutulemused avaldatakse iga kuu.<ref name="ResProg">[http://spaceflightsystems.grc.nasa.gov/Advanced/ISSResearch/ ISS Research Program], vaadatud 27. veebruaril 2009</ref> Uuritakse eelkõige [[kaaluta olek]]u mõju inimesele ning tehakse [[
Tulevasi võimalikke kaugeid kosmoselende silmas pidades kogutakse andmeid pikaajalise kosmoses viibimise mõju kohta inimorganismile. Kogutakse andmeid muu hulgas [[lihaste atrofeerumine|lihaste atrofeerumise]], [[osteoporoos]]i ja [[kehavedelik]]e liikumise kohta organismis. Aastast [[2006]] pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihaskärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil maandumise korral tekiksid [[luumurd|luumurrud]] ja liikumisraskused.<ref name="JCB">{{cite book|author=Jay Buckey|title=Space Physiology|publisher=Oxford University Press USA|date=23 February 2006|isbn=978-0-19-513725-5}}</ref><ref>[http://www.newscientist.com/article/dn17476-ion-engine-could-one-day-power-39day-trips-to-mars.html?full=true Ion engine could one day power 39-day trips to Mars], vaadatud 8. jaanuaril 2010</ref>
| |||
