Karl Popper: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 62 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q81244 (translate me)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Karl Popper.jpg|thumb|rightpisi|Karl Popper]]
Sir '''Karl''' Raimund '''Popper''' ([[28. juuli]] [[1902]] [[Viin]] – [[17. september]] [[1994]] [[London]], [[East Croydon]]) oli [[Austria]] [[juudi|juudi]] päritolu [[Suurbritannia|Briti]] [[filosoof]].
 
29. rida:
==Popperi filosoofia==
 
Popper nimetas oma filosoofiat [[kriitiline ratsionalism|kriitiliseks ratsionalismiks]]. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest [[empirism]]ist ja [[induktsionism]]ist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud [[teooria]]d on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inim[[teadmised|teadmisi]] üldse [[oletus]]likeks ja [[hüpotees|hüpoteetilisteks]]. Need pärinevad loovast [[kujutlusvõime]]st, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv [[Eksperiment|katse]]tulemusi ei saa teooriat [[kinnitus (filosoofia)|kinnitada]], kuid üksainus [[vastunäide]] on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on [[väärus|väär]]. Popperi [[teadusfilosoofia]] rõhutab põhimõttelist erinevust [[verifikatsioon]]i ja [[falsifikatsioon]]i vahel. Lahendusena [[demarkatsiooniprobleem]]ile pidas ta [[väide]]te ja [[teooria]]te [[teadus]]likkuse [[kriteerium]]iks nende [[falsifitseeritavus]]t. Näiteks [[psühhoanalüüs]] ja kaasaegne [[marksism]] (millest Popper nooruses innustus) ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas [[Albert Einstein]]i [[relatiivsusteooria]].
 
Popper väitis, et on lahendanud [[David Hume]]'i [[induktsiooniprobleem]]i. Hume väitis, et ainuüksi sellest, et päike on iidsest ajast iga päev tõusnud, ei saa [[ratsionaalsus|ratsionaalselt]] [[järeldamine|järeldada]], et päike tõuseb ka homme. Ei saa ratsionaalselt [[tõestus|tõestada]], et asjad kulgevad ka edaspidi sama mustri kohaselt nagu seni. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on [[väärus|väär]], kuid seni pole see teooria vääraks osutunud.
35. rida:
Iga katse induktsiooni empiiriliselt tõestada lõpeb [[lõputu regress]]i või [[vigane ring|vigase ringiga]]. Teadusliku teooria tõesust ei ole võimalik tõestada ega empiiriliselt kontrollida.
 
Raamatutes "[[Avatud ühiskond ja selle vaenlased]]" ja "[[Historitsismi viletsus]]" kritiseeris Popper "[[historitsism (filosoofia)|historitsism]]i" ja propageeris "[[avatud ühiskond]]a", [[liberaalne demokraatia|liberaalset demokraatiat]]. Historitsism on Popperi järgi seisukoht, mille kohaselt [[ajalugu]] areneb kõrvalekaldumatu paratamatusega vastavalt tunnetatavatele üldistele seadustele kindla eesmärgi poole. Popper väitis, et sellisel seisukohal põhineb enamik [[autoritarism]]i ja [[totalitarism]]i vorme. Historitsism rajaneb ekslikel [[eeldus]]tel teaduslike seaduste ja teaduslike [[ennustus (teadus)|ennustus]]te loomusest. Et inimteadmiste kasv on inimajaloo arengu üks põhjuslikest teguritest ning "ükski ühiskond ei saa oma tulevasi teadmisteseisundeid teaduslikult ennustada", siis ei saa olla inimajaloo ennustuslikku teadmist. Metafüüsiline ja ajalooline [[indeterminism]] käivad Popperil käsikäes.
 
===Induktsionismi kriitika===
[[Induktsionism]]i järgi toimib [[teadus]] nii, et kõigepealt kogutakse [[vaatlus]][[andmed|andmeid]], millest siis [[induktsioon]]i teel [[järeldamine|järeldatakse]] [[loodusseadus|seadus]]i ja [[ennustus (teadus)|ennustus]]i.
 
Popper väitis vastu, et ilma [[teooria]]ta pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab [[kirjeldus]] mingit [[kirjelduskeel]]t, mis põhineb teatud [[klassifikatsioon]]il, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese [[ontogenees]]iga. [[Vana-Kreeka]]s tekkis teadus [[mütoloogia|mütoloogilise]] maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog).
 
Teiseks esitas Popper vastuväite [[induktsiooniprintsiip|induktsiooniprintsiibile]], mis mõningate induktsionistide arvates [[õigustus (filosoofia)|õigustab]] [[induktiivne järeldamine|induktiivset järeldamist]]. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib [[vigane ring]], sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib [[lõputu regress]]. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on [[aprioorsus|aprioorne]], siis on induktsiooniprintsiibi aluseks [[pime usk]]. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogiliste argumentidega kritiseeris ta ka [[looduse ühetaolisus|looduse ühetaolisus]]e printsiipi. Erinevalt [[Bertrand Russell]]ist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib [[oletused ja ümberlükkamised|oletuste ja ümberlükkamiste]] printsiibil.
47. rida:
[[David Hume]] juhtis tähelepanu sellele, et [[vaatlus]]test ei saa [[deduktiivne loogika|deduktiivse loogika]] abil [[järeldamine|järeldada]] [[üldistus]]e [[tõesus]]t. Popper aga juhtis tähelepanu sellele, et kuigi niiviisi ei saa kindlaks teha üldistuse tõesust (seda [[verifikatsioon|verifitseerida]]), on niiviisi võimalik järeldada üldistuse [[väärus]]t (see ümber lükata, kummutada ehk [[falsifikatsioon|falsifitseerida]]). Seda nimetas Popper falsifikatsiooni ja verifikatsiooni vaheliseks asümmeetriaks.
 
Sellel põhineb Popperi [[falsifikatsionism|falsifikatsionistlik]] teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid [[oletus]]test. Teadlased püüavad oletusi [[kriitika]] ja kontrollimise ([[vaatlus]]te ja [[Eksperiment|katse]]te) abil [[ümberlükkamine|ümber lükata]]. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse [[kindel teadmine]] ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua [[Newtoni mehhaanika]]t, mis pidas [[1687]]. aastast, mil see avaldati, kuni umbes [[1900]]. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 1900–[[1920]] aga leiti, et see on ebatäpne, ning seda korrigeeriti [[relatiivsusteooria]]le toetudes.
 
Erinevalt [[Francis Bacon]]ist, kes teoses "''[[Novum Organum]]''" laitis teadlasi, kes teevad rutakaid ja enneaegseid "ennetusi", pidas Popper selliseid ennetusi (julgeid põhjendamata oletusi) vältimatuks. Sealjuures aga ei tule püüda neid kaitsta, vaid ümber lükata, et asendada need uute oletustega.
60. rida:
==Popperi mõju==
 
Suuresti tänu Popperile sai [[teadusfilosoofia]]st omaette distsipliin [[analüütiline filosoofia|analüütilise filosoofia]] raames. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti [[Imre Lakatos]]i ja [[Paul Feyerabend]]i tööde kaudu. Lakatos küll revideeris Popperi positsiooni ja Feyerabend heitis selle täiesti kõrvale, kuid mõlema looming oli Popperist sügavalt mõjutatud.
 
Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks [[Viini ring]]i [[loogiline positivism|loogilise positivism]]i vastu. Liitudes [[David Hume]]'i skeptilise hoiakuga [[induktsioon]]i suhtes ning võttes [[demarkatsiooniprobleem]]i lahendusena kasutusele [[falsifitseeritavus]]e kriteeriumi, mis on mitte[[induktsionism|induktsionistlik]], oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus "''[[Unended Quest]]''" kannab pealkirja "Kes tappis loogilise positivismi?". Popper vastab: "Kardan, et pean süü enda peale võtma." Nähtavasti peab ta siiski jagama seda süüd [[Willard Van Orman Quine]]'i ja [[Ludwig Wittgenstein]]iga.
68. rida:
==Popperi seisukohtade kriitika==
 
[[Quine'i-Duhemi tees]]i kohaselt on võimatu kontrollida ühte [[hüpotees]]i eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis [[teooria]]te raamistikus. Seetõttu saab öelda ainult seda, et falsifitseeritud on kogu asjassepuutuvate teooriate komplekt, kuid pole võimalik lõplikult otsustada, milline osa sellest komplektist tuleb välja vahetada. Näiteks kui leiti, et [[Uraan (planeet)|Uraan]]i liikumine ei vasta [[Newtoni seadused|Newtoni seadustest]] tulenevatele [[ennustus (teadus)|ennustus]]tele, siis heideti kõrvale teooria "[[Päikesesüsteem]]is on seitse [[planeet]]i", mitte Newtoni seadused. Popper vastas sellele "[[naiivne falsifikatsionism|naiivse falsifikatsionismi]]" kriitikale, et teooriaid võetakse omaks või hüljatakse omamoodi "loodusliku valiku" teel. Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale "Päikesesüsteemis on seitse planeeti".
 
[[Thomas Kuhn]]i mõjukas raamatus "[[Teadusrevolutsioonide struktuur]]" väidetakse, et [[teadlane|teadlased]] töötavad teatavate [[paradigma]]de raames ning on vähe tõendeid, et nad [[falsifikatsionism|falsifikatsionistlikku]] [[metodoloogia]]t tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane [[Imre Lakatos]] püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub [[uurimisprogramm]]ide, mitte konkreetsemate [[üldväide]]te falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane [[Paul Feyerabend]] heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega "kõik kõlbab" (''[[anything goes]]'').
76. rida:
==Tunnustused==
*[[1965]] – kuninganna [[Elizabeth II]] lõi ta rüütliks.
*[[1976]] – valiti [[Kuninglik Selts|Kuningliku Seltsi]] liikmeks.
*[[1982]] – ''[[Order of the Companions of Honour]]''
*[[Briti Akadeemia]] liige
*[[Lippincotti auhind]]
*[[Sonningi auhind]]
*õppeasutuse ''[[London School of Economics]] [[kolleegiumiliige]]
*[[King's College London|Londoni ülikooli ''King's College''<font>'i</font>]] kolleegiumiliige
*[[Cambridge'i ülikool]]i ''[[Darwin College]]''<font>'i<font> kolleegiumiliige
*Praha Karli ülikooli audoktor meditsiini alal
 
==Raamatud==
 
*[[1934]] "''[[Logik der Forschung]]''" (Teadusliku uurimistöö loogika)
*[[1946]] ''The Open Society and its Enemies'' ([[Avatud ühiskond ja selle vaenlased]])
*[[1959]] ''The Logic of Scientific Discovery'' (Teadusliku avastuse loogika; 1934. aasta raamatu ümbertöötatud ingliskeelne väljaanne)
*[[1961]] ''The Poverty of Historicism'' ([[eesti keel]]es "[[Historitsismi viletsus]]" [[2000]] [[Hillar Tali]] tõlkes)
*[[1963]] "''[[Conjectures and Refutations: The Growth of Scientific Knowledge]]''" (Oletused ja ümberlükkamised; teaduslike teadmiste kasv)
*[[1972]] "''[[Objective Knowledge]]: An Evolutionary Approach''" (Objektiivne teadmine: evolutsiooniline lähenemine)
*[[1976]] "''[[Unended Quest]]; An Intellectual Autobiography''" (Lõppematu otsing: intellektuaalne autobiograafia)
* [[1977]] "''[[The Self and Its Brain]]: An Argument for Interactionism''"
* [[1982]] "''The Open Universe: An Argument for Indeterminism''" (Avatud universum: argument indeterminismi kasuks)
* [[1982]] "''Realism and the Aim of Science''" (Realism ja teaduse eesmärk)
* [[1994]] "''[[The Myth of the Framework]]: In Defence of Science and Rationality''"
* [[1994]] "''Knowledge and the Mind-Body Problem:In Defence of Interactionism''"
 
{{JÄRJESTA:Popper, Karl}}