Erinevus lehekülje "Entsüklopeedia" redaktsioonide vahel

toim
(lisa EE-st)
(toim)
Eesti alal hakati saksa kultuuriringkonda kuulumise tõttu esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.
 
Oluline muutus toimus [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] taasavamisega [[1802]]. aastal. Ülikooli raamatukogu esimene direktor professor [[Johann Karl Simon Morgenstern]] hakkas süstemaatiliselt tellima erinevaid maailmas ilmunud entsüklopeedilisi teatmeteoseid{{lisa viide}}.
 
Esimene väljaspool teadusasutusi ja intellektuaalide kodudest laialdasemalt kättesaadav entsüklopeedia oli venekeelne "[[Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik]]" (ilmus 1890-1907). See telliti paljudesse ametiasutustesse, samuti ka rikkamatesse peredesse.
 
Esimest eestikeelset üldentsüklopeediat kavatseti välja anda 19. sajandi lõpul<ref name="EE"/>. Aastal [[1891]] tahtis [[Jaan Nebocat]] välja anda "[[Üleüldine Teadustesõnaraamat|Üleüldise Teadustesõnaraamatu]]", mille käsikiri oli väidetavalt valmis, ent trükki see ei jõudnud<ref name="EE"/>.
 
[[Pilt:Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900.jpg|thumb|Karl August Hermanni poolt väljaantud "[[Eesti Üleüldise teaduse raamat]]u" tiitelleht]]
Esimene eestikeelne entsüklopeedia oli [[Karl August Hermann]]i koostatud "[[Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon]]" (1900–1906)<ref name="EE"/>. Entsüklopeediast jõudis ilmuda esimene köide A-täht (1900-1904) ning osa teisest köitest B-täht (1906)<ref name="EE"/>.
 
Aastatel 1908-1909 ilmus Tartus [[Jakob Martin Muide]] eestvõttel 7 vihikut "Hariduse sõnaraamatut"<ref name="EE"/>. See sisaldas märksõnu A-st kuni märksõnani ''defnitsioon''. Sõnaraamat jäi lõpetamata<ref name="EE"/>.
 
===Eesti esimese vabariigi ajal===
Aastal 1931 avaldas kirjastus "[[Elu (kirjastus)|Elu]]" 3-köitelisena kavandatud entsüklopeedia "[[Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat]]"<ref name="EE"/>. Sõnaraamatust jõudis ilmuda I1. köite 1. raamat, jõudes märksõnani "''aktsidentsid''<ref name="EE"/>.
 
"[[Eesti Entsüklopeedia]]" oli esimene [[eesti keel|eestikeelne]] lõpuleviidud üldentsüklopeedia<ref name="EE"/>. See ilmus aastatel [[1932]]–[[1937]] 8 köites<ref name="EE"/>. Täiendusköitest jõuti [[1940]] avaldada 4 vihku<ref name="EE"/>.
 
Aastel 1937-1939 andis kirjastus "[[Loodus (kirjastus)|Loodus]]" välja üheköiteleüheköitelise "[[Väike entsüklopeedia (1937)|Väikese entsüklopeedia]]" ja selle 3 lisatrükki<ref name="EE"/>. Ühtekokku oli seal u 30 000 märksõna<ref name="EE"/>.
 
Aastal 1937 hakkas [[Noor-Eesti Kirjastus]] Tartus välja andma 1-köitelist ja kavandatult 10-vihikulist "[[Eesti RahvaleksikoniRahvaleksikon]]i"<ref name="EE"/>. Aastal 1940 leksikoni väljaandmine katkes, jõuti välja anda 8 vihikut kuni märksõnani ''manustama''<ref name="EE"/>.
 
===ENSV ajal ja Välis-Eesti entsüklopeediad===
*Välis-Eestis avaldati "[[Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]]" 2 vihku ([[1957]] ja [[1959]]).
 
*[[ENEKE]] on aastatel 1982–1986 ilmunud 4-köiteline noortele suunatud üldentsüklopeedia.
 
===Taasiseseisvumise ajal===
*Eesti üks täiuslikumaid entsüklopeediaid on 1985. aastal ilmuma hakanud "[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" (ENE) 2. väljaanne, mis alates 5. köitest (1990) ilmus "[[Eesti entsüklopeedia]]" (EE) nime all. Viimane, 15. köide ilmus [[2007]]. aastal.
 
Lisaks neile on veel palju pisemaid veebientsüklopeediaid. Samuti on mitmed raamatuina trükitud entsüklopeediad teinud oma veebiversioonid — näiteks [[Encyclopædia Britannica]], [[Catholic Encyclopedia]] ja [[TEA entsüklopeedia]].
 
==Kirjandus Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">{{EE|12|50}}</ref>
 
==Kirjandust==
{{vikitekstid}}
* Eessõna 1932–1937 väljaantud Eesti Entsüklopeediale. {{terviktekst|EE (1932-1937)/Eessõna}}