Talvesõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
36. rida:
Pärast [[Soome kodusõda]] iseloomustasid Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid umbusk ja vimm, mida raskendasid Soomes 1920. ja 1930. aastatel esinenud [[paremäärmuslus]] ja Nõukogude Liidu toetatud [[kommunism|kommunistlik]] liikumine. Kui Nõukogude Liit tugevnes, hakkas ta huvituma endiste äärealade tagasivõitmiseks. Formaalselt parandas suhteid [[Soome ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping]] ([[1932]]), kuid tegelikult olid suhted enne Teist maailmasõda väga jahedad.
Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Soome ja [[Baltimaad]]e üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa keisririigi [[1914]]. aasta sõjalis-strateegilistele positsioonidele. Tollal kontrollis Venemaa Soome lahe mõlemat kallast ning sai [[Peeter Suure merekindlus]]e idee järgi [[rannasuurtükk]]ide ja [[meremiin]]ide abil [[Peterburi]] kaitsta. Soome ja [[Eesti]] iseseisvumisega oli Venemaa kaotanud kõik Soome lahe rannakindlustused peale [[Kroonlinn]]a. [[Leningrad]]i strateegiline asend oli nõrk ka maasõja seisukohast, sest [[Soome-Nõukogude piir]] kulges mööda Rajajoki/([[Sestra]]) jõge vaid 32 km kaugusel (suurtüki laskekaugusel) linnast. 1919. aastal baseerusid Soomes, [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas Briti [[torpeedokaater|torpeedokaatrid]] mis ründasid [[Tolbuhhini tuletorn]]i juures ankrus seisnud Nõukogude [[Balti mere laevastik]]u [[ristleja]]t Oleg, mis läks rünnaku tagajärjel ümber. Ööl vastu 18. augustil tegid Briti torpeedokaatrid rünnaku [[Kroonlinna sadam]]as asunud nõukogude laevadele. Peale selle oli Soome territooriumi kaudu võimalik katkestada [[Leningradi-Murmanski raudteeliin]].
==Molotovi-Ribbentropi pakti tulemused Soomele==
| |||