Redaktsioon: 6. august 2013, kell 22:28 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust si ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. august 2013, kell 23:26 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Tsar Fydor III -cropped.JPG\|thumb\|[[Vene tsaar]] Fjodor III]] '''Fjodor III''' ([[9. juuni]] <small>([[~~juliuse kalender\|vana kalendri järgi~~vkj]] 30. mai)</small> [[1661]] – [[7. mai]] <small>(vkj 27. aprill)</small> [[1682]]) oli [[Vene tsaaririik\|Vene tsaaririigi]] [[Vene tsaar\|tsaar]] aastatel [[1676]]–[[1682]]. Ta oli [[Romanovid\|Romanovite]] valitseja[[dünastia]] esimese tsaari [[Aleksei I Mihhailovitš]]i vanim poeg. ==Elulugu== Fjodor oli eelmise tsaari [[Aleksei I Mihhailovitš\|Aleksei I]] surres tolle vanim elusolev poeg. Tema ema oli [[Maria Miloslavskaja]], kes oli selleks ajaks juba surnud, õeks [[Sofia Aleksejevna]] ning vennaks tulevane [[Ivan V]]. Tema õdedest sai koos Sofiaga täiskasvanuks 6, kuid ükski neist ei abiellunud. Fjodori poolvend oli tulevane [[Peeter I]]. Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd vilets, et ta ei lahkunud [[Moskva Kreml]]i müüride vahelt ega saanud kahest abielust järeltulijaid. Tema haiguse asjus täit selgust pole, ent ilmselt olid tema füüsilised puuded kaasasündinud. ~~Võimalik, et neile lisandusid edaspidi pikaajalised haigused, näiteks [[skorbuut]].~~ ==Sisepoliitika== Tema esimene abikaasa Agafja Grušetskaja suri [[1681]]. aasta suvel, sünnitades oma ainsat last Iljad. Ilmselt suri ka Ilja varsti. Seejärel abiellus Fjodor uuesti Marfa Apraksinaga, kuid suri järgmisel kevadel pärijata.▼ Fjodor III oli hardalt usklik ning püüdis jätkata ka isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi [[Nikon (Moskva patriarh)\|Nikon]]i ja lasi elusalt põletada [[vanausulised\|vanausuliste]] juhi [[Avvakum]]i. [[1678]]. aastal viidi tsaaririigis läbi rahvaloendus ning asendati erinevad maksud ühise majapidamise pealt makstava maksuga. Fjodori ajal seati sisse ka tsaaririigi valdustele ainuvalitsemine ja valitsejad - [[vojevood]]id. Likvideeriti ka varasem ametnike poolne elatuse ja riigimaksude kogumine nende valitsetavalt territooriumilt ning viidi sisse ka alaline valitsus (''Расправная палата'') [[File:Feodor III of Russia.jpg\|pisi\|[[Vene tsaar]] Fjodor III]] Fjodor III ajal moodustati Venemaal [[regulaararmee]], endise maakaitseväe asemel. 1680. aastal oli vene tsaaririigi regulaararmees 41 sõduri[[polk]]u, 21 [[strelets]]ipolku 26 [[reitar]]i- ja [[piik\|piigipolku]] ja 4 [[kasakas\|kasakapolku]]. Streletsipolgud likvideeriti Peeter III poolt, pärast 4 streletsipolgu mässu [[1698]]. aastal. Fjodor III valitsemisajal moodustatud polkudest olid 2 (Leforti polk ja Butõrka polk), koos Peeter III moodustatud [[Semjonovski polk\|Semjonovski]] ja [[Preobraženski polk\|Preobraženski polguga]] viimased võitlusvõimelised polgud, mis katsid 1700. aastal [[Narva lahing (1700)\|Narva lahingus]] taganevaid Vene vägesi [[Põhjasõda\|Põhjasõjas]]. [[1682]]. aastal lasi ta ära põletada bojaaride sugupuud, mis määrasid nende omavahelised võimusuhted (''mestnitšestvo''). See lubas tal ametnikke määrata nende isiklike võimete, mitte väljakujunenud võimusuhete ~~järgi~~ning [[Venemaa aadel\|aadlipäritolu]] alusel.▼ Fjodor oli hardalt usklik ning püüdis jätkata ka isa alustatud kirikureforme. Ta vabastas asumiselt reformi algataja, endise patriarhi [[patriarh Nikon\|Nikon]]i ja lasi elusalt põletada [[vanausulised\|vanausuliste]] juhi [[Avvakum]]i. Kuid enne kui Fjodor jõudis midagi suuremat ette võtta, suri ta vaid 20-aastaselt. Täisealiste pärijate puudumisel tekkis troonikriis, mis lõppes lapstsaaride [[Ivan V]] ja [[Peeter I]] kaksikvõimuga. ==Välispoliitika== ▲[[1682]]. aastal lasi ta ära põletada bojaaride sugupuud, mis määrasid nende omavahelised võimusuhted (''mestnitšestvo''). See lubas tal ametnikke määrata nende isiklike võimete, mitte väljakujunenud võimusuhete järgi. Fjodor III ajal pidas Vene tsaaririik sõda aastatel 1676–1681 [[Vene-Türgi sõda (1676–1681)\|Türgiga]] ning vallutas [[Osmanite impeerium]]ilt, suured maaalad lõunas, [[Paremkalda Ukraina]]. Sõjategevuse Osmanitega lõpetas [[1681]]. aastal [[Bahtšisarai rahu]]leping. ==Isiklikku== ▲Tema esimene abikaasa Agafja Grušetskaja suri [[1681]]. aasta suvel, sünnitades oma ainsat last Iljad. Ilmselt suri ka Ilja varsti. Seejärel abiellus Fjodor uuesti Marfa Apraksinaga, kuid suri järgmisel kevadel pärijata. Fjodori surmapäeval proovisid tema poolvenna Peeter Aleksejevitši ema Natalja ~~Narõškina~~[[Narõškin]]a sugulased toime panna ~~paleepöörepaleepöörde~~[[paleepööre\|paleepöörde]] ning panna Venemaa troonile Peeter ~~Aleksejevit~~Aleksejevitši, mööda minnes seaduslikust [[troonipärija]]st, vanuselt keskmisest [[Ivan V\|Ivan Aleksejevitšist]]. Fjodor suri vaid 20-aastaselt. Täisealiste pärijate puudumisel tekkis troonikriis, mis lõppes lapstsaaride [[Ivan V]] ja [[Peeter I]] kaksikvõimuga. {{Commons\|Category:Feodor III of Russia\|Fjodor III}}

Fjodor III: erinevus redaktsioonide vahel