Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 18:06 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 34 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. august 2013, kell 15:12 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 585 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: <!-- <ref>[http://original.britannica.com/eb/article-9018245/ Burushaski language, Encyclopædia Britannica online]</ref> --> 2000. a andmeil kõneles selles umbes 87 000 [[Burušod\|burušo]] rahva liiget [[Põhjaalad_(Pakistan)\|Pakistani Põhjaaladel]] [[Hunza]], [[Nagar]]i, [[Yasin]]i orus ning paiguti [[Gilgit]]i orus. Umbes 300 kõnelejat elab Indias [[Srinagar]]is.<ref>[http://linguistlist.org/pubs/diss/browse-diss-action.cfm?DissID=14723 Linguist List -– Dissertation Abstracts<!-- Bot generated title -->]</ref> == Nimetused == * [[urdu keel]]es -– بروشسکی [burū́šaskī] * [[inglise keel]]es -– [[Burushaski]], [[Kanjut]] ([[Kunjoot]]), [[Werchikwār]], [[Boorishki]], [[Brushas]], [[Brushias]], [[Miśa:ski]] == Keelesugulus == Burušaski keelt on püütud siduda: * [[Põhja-Kaukaasia keeled\|põhja-kaukaasia keeltega]],<ref>John Bengtson, ''Ein vergleich von buruschaski und nordkaukasisch,'' Georgica 20, 1997, ~~88-94~~88–94 [http://jdbengt.net/biblio.htm]</ref> ning [[Jenissei keeled\|jenissei keeltega]] [[Karasuki keeled\|karasuk]]i keelkonnaks,<ref>[[George van Driem]] (2001) ''Languages of the Himalayas: An Ethnolinguistic Handbook of the Greater Himalayan Region,'' Brill</ref>; * [[Dene-Kaukaasia keeled\|dene-kaukaasia]] keelkonnaks koos [[Põhja-Kaukaasia keeled\|põhja-kaukaasia]], [[Jenissei keeled\|jenissei]] ja [[Naa-dene keeled\|naa-dene keeltega]]<ref>John Bengtson, ''Some features of Dene-Caucasian phonology (with special reference to Basque).'' Cahiers de l’Institut de Linguistique de Louvain (CILL) 30.4: ~~33-54~~33–54,</ref><ref>John Bengtson and V. Blazek, "Lexica Dene-Caucasica". Central Asiatic Journal 39, 1995, ~~11-50~~11–50 & ~~161-164~~161–164 </ref>; * vähetuntud [[paleobalkani keeled\|paleobalkani keeltega]] <ref>Čašule 1998, 2003a, 2003b, 2004</ref> . Ükski neist katsetest pole suutnud teadusringkondi veenda. 30. rida: == Laenud == Bergeri sõnaraamatus ''[[The American Heritage Dictionary of the English Language]]'' (1956) väideti, et ainus [[proto-indoeuroopa keel]]de tuletatud puuvilja nimetus -– ''abel'' (vrd [[leedu keel\|leedu]] ''obuolys'', [[inglise keel\|inglise]] ''apple'') võib olla laenatud burušaski keele eelkäijalt. Nimelt tähistab tänapäeva burušaski keeles sõna ''balt'' nii õuna kui ka õunapuud. Teised keeleteadlased taandavad vastava ingliskeelse tüve proto-indoeuroopa ajajärguks kujule ''mel-'' või väidavad, et tollal vastav sõna üldse puudus ning sarnased [[indoeuroopa keeled\|indoeuroopa keelte]] sõnad on indoeuroopa keelerühmad eraldi laenanud seni tundmatutest võõrkeeltest. Tänapäeva burušaski keel keeles on palju [[laensõna\|laensõnu]]: 295. rida: "[[heliline häälik\|heliline]] [[retrofleksne]] [[sibilant]] ning ühtlasi [[dorso-palataalne]] [[ahtus]] <!-- narrowing -->" (ilmselt {{IPA\|[ʐʲ]}}) (Berger 1998); "[[frikatiivne]] ''r'', mille hääldamisel keel on [[retrofleksne\|retrofleksses]] ('[[tserebraalne\|tserebraalses]]') asendis" (ilmselt {{IPA\|[ɻ̝]/[ʐ̞]}}. Sarnast [[Hiina]] [[riigikeel]]e ehk [[putonghua]] häälikut kirjutatakse [[pinyin]]is ''r''-tähega) (Morgenstierne 1945); ** "veider häälik, mille hääldus kõigub [[retrofleksne\|retrofleksse]]st [[spirant\|aspireeritud]] <!-- spirantized --> [[poolvokaal]]ist -– [[retrofleksne\|retrofleksse]] [[velaarne\|velaar]][[spirant\|spirandini]]" (Anderson<!-- forthcoming -->). == [[Süntaks]] ja [[morfoloogia]] == 324. rida: Nimisõna grammatiline sugu on hõlpsasti määratav. On ka erandeid. * Näiteks ''ha'' -– 'maja' kuulub loendamatute nähtuste klassi. * Metall- ja nahkesemed kuuluvad loendamatute nähtuste klassi. * Kivi- ja puuesemed kuuluvad loendatavate nähtuste klassi. Mõnd sõna võib tarvitada mitme sooga. * Näiteks ''balt'' loendatavate nähtuste klassis tähendab õuna, aga loendamatute nähtuste klassis õunapuud <ref>Grune 1998</ref>. Sama kehtib ka teiste viljapuude ja puuviljade kohta -– vilju loendatakse, aga puid käsitletakse kogumina. * ''bayú'' loendatavate nähtuste klassis tähendab soolakamakat, aga loendamatute nähtuste klassis peensoola. 346. rida: Ei saa aru, mis PREFIKSitest on jutt. --> Mõnele tüvele võib liita kaks või kolm tunnust, samas kui mitmuslikel sõnadel (ladina keeles: [[plurale tantum]]) puudub mitmuse tunnus üldse -– näiteks: ''bras'' ehk 'riis', ''gur'' -– 'nisu', ''bishké'' -– 'karvastik'. Teistel on mitmus ja ainsus täpselt ühesugused -– näiteks ''hagúr'' ehk 'hobu(sed)'. Omadussõnadel on isesugused mitmuse tunnused, mis sõltuvad põhisõna soost -– näiteks ''burúm'' ehk 'valge' on x-klassi mitmuses ''burum-išo'' ja y-klassi mitmuses ''burúm-ing''. Veel näiteid: 463. rida: === Arvsõnad === Burušaski keel kasutab [[vigesimaal]][[arvusüsteem\|süsteem]]i -– teisisõnu põhineb kahekümnel. Näiteks: * 20 ''altar''; * 40 ''alto-altar'' (2 * 20);

Burušaski keel: erinevus redaktsioonide vahel