Constantinus Suur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Constantine Musei Capitolini.jpg|thumb|Constantinus Suur]]
'''Constantinus I Suur''' ([[ladina keel]]es ''Constantinus I Maximus''; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; [[27. veebruar]] [[272]] [[Niš|Naissus]] – [[22. mai]] [[337]] Ankyronis) oli [[Vana-Rooma keiser]] [[25. juuli]]st [[306]] kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakkas [[kristlus|kristlust]] soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana.<ref>Konstantin „der Große”. - Ökumenisches Heiligenlexikon, http://www.heiligenlexikon.de/BiographienK/Konstantin_der_Grosse.htm (05.08.2013)</ref>
[[Herbert George Wells|H. G. Wells]] võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest [[Aleksander Suur|Alexander Suure]] ja [[Julius Caesar|Julius Caesariga]].<ref>Wells, H. George. The Outline of History: Being a Palin History of Life and Mankind. London, Toronto, 1934. Lk. 545.</ref>
 
Lisanimed: ''Persicus maximus'' ([[312]]), ''Germanicus maximus'' ([[313]]), ''Sarmaticus maximus'' ([[313]]), ''Britannicus maximus'' ([[314]]?), ''Adiabenicus maximus'' ([[315]]?), ''Medicus maximus'' (315?), ''Gothicus maximus'' (315?), ''Cappadocicus maximus'' ([[318]]), ''Arabicus maximus'' (318), ''Armenicus maximus'' (318), ''Dacicus maximus'' ([[336]]).
 
[[Herbert George Wells|H. G. Wells]] võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest [[Aleksander Suur|Alexander Suure]] ja [[Julius Caesar|Julius Caesariga]].<ref>Wells, H. George. The Outline of History: Being a Palin History of Life and Mankind. London, Toronto, 1934. Lk. 545.</ref>
 
==Varajane elu==
 
Ta sündis Naissuse (tänapäeva [[Niš]], [[Serbia]]) [[Constantius I Chlorus]]e pojana. Tema ema oli Bitüüniast pärit Helena. Teenis [[Diocletianus]]e ja [[Galerius]]e sõjaväes.
 
==Varajane valitsemisaeg==
[[Pilt:Trier Kaiserthermen BW 1.JPG|pisi|Keiserlikud termid Trieris]]
 
Pärast isa surma [[306]] nimetas väeosa ta Eburacumis (tänapäeval [[York]]) [[augustus]]eks. Ta võitles edukalt [[Rein]]i ääres [[frangid|frankide]] ja [[alamannid]]ega, hiljem [[Doonau]] ääres [[goodid|gootide]] ja [[sarmaadid|sarmaatidega]]. Pealinnana kasutas ta Belgica I Augusta provintsis paiknevat Augusta Trevorumit (tänapäeva [[Trier]]), kuhu lasi rajada mitmeid ehitisi, mis pidid sarnanema võimalikult palju Rooma omadega. Pealinna valik oli teadlik, sest impeeriumi lääneosa valitsev keiser pidi suutma germaanlaste sissetungidele kiirelt reageerida. Lisaks sellele lasi ta üle Reini jõe alalise silla ehitada, mis ühendas Colonia Agripinat ([[Köln]]) teisel pool jõge asuva Divitia (Deutz) kindlusega, <ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 226.</ref> mis oli sillapea, mille garnisoni suuruseks oli hinnanguliselt 900 meest.<ref>Southern, Pat. The Roman Army: A Social and Institutional History. Oxford, New York, 2006. Lk. 251.</ref>
 
==Kodusõjad==
[[Pilt:Ponte Milvio-side view-antmoose.jpg|pisi|Mulviuse sild (''Ponte Milvio'')]]
 
Esialgu olid tema kaaskeisrid [[Maximilianus]], [[Maximinus]] ja [[Valerius Licianus Licinius]]. Ent ta võttis [[310]] Maximilianuselt võimu ja alustas pärast Galeriuse surma võitlust ainuvalitsuse eest. Liidus Liciniusega võitis ta [[312]] [[Rooma]] lähedal [[Mulviuse silla lahing|Mulviuse silla lahingus]] [[Maxentius]]t, kes taganemisel [[Tiber]]isse uppus, ja saavutas selle võiduga tunnustuse riigi lääneosas. 314 või 316 vallutas ta Liciniuselt suurema osa [[Balkani poolsaar]]t ning pärast täielikku võitu tema üle [[324]] haaras võimu kogu riigis.
 
==Hilisem valitsemisaeg==
 
===Konstantinoopoli rajamine===
 
Rooma impeeriumi arengu seisukohalt oli väga oluline uue pealinna rajamine [[Konstantinoopol]]isse ([[330]]).
 
===Usupoliitika===
 
Erinevatel andmetel oli enne kristlaseks hakkamist päikesejumala pooldaja. 312. aastal olevat Constantinus enne [[Mulviuse silla lahing]]ut saanud dramaatilise kogemuse osaliseks. Ta olevat vaadanud enne lahingut päikesesse ja näinud valgusest risti, mille kohale oli kreekakeelsete sõnadega kirjutatud "ἐν τούτῳ νίκα" (''En toutō níka'') ("selle (märgi) all võida!").<ref>Ladina keeles ''In hoc signo vinces''</ref> Constantinus käskis oma sõduritel selle kristliku [[Chi Rho]] sümboli (kreeka tähed Χ ja ρ) oma kilpidele panna. Lahing võideti. Saksa ajaloolase [[Hartwin Brandt]]i andmetel koostati see lugu pärast lahingut. Lisaks sellele pidas ta võimatuks, et Constantinus oleks oskusliku võimupoliitikuna käsikinud valdavalt paganatest koosnevatel vägedel oma kilpidele kristliku sümboli panna ning selle all lahingusse minna. Samas võis ta pärast seda olla tänulik kristlikule jumalale, kes erines Maxentiuse paganlikest jumalatest. Arheoloogilised leiud näitavad, et 312. aastal alustas ta Roomas Lateraani basiilika ehitusega, mida tehti riikliku toetusega.<ref>Kaiser Konstantin, der brutale Machtpolitiker. Intervjuu Hartwin Brandtiga. - Die Welt, 03.01.12 http://www.welt.de/kultur/history/article13780650/Kaiser-Konstantin-der-brutale-Machtpolitiker.html</ref> H. G. Wellsi arvates mõistis ta, et kristlus oli ühendav jõud, mis pakkus moraalset solidaarsust riigis, kus oli palju kitsarinnalisi vaateid ja omakasupüüdlikkust.<ref>Wells, H. George. Lk. 545.</ref> Constantinuse valitsemisaega iseloomustas soosiv suhtumine kristlusesse. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta [[Milano edikt]]iga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti. [[325]] kutsus Constantinus Suur kokku [[I Nikaia kirikukogu|Nikaia kirikukogu]], esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele.