Erinevus lehekülje "B4-vitamiin" redaktsioonide vahel

Lisatud 3014 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: muudetud 31 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
{| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse"
|- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2"
| align="center" colspan="2" | ''Koliin''
|- style="border-top: 3px solid gray"
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Füüsikalis-keemilised omadused
|-
| bgcolor="#ffeedd" | [[Keemiline valem]]
| C<sub>5</sub>H<sub>14</sub>NO
|-
| bgcolor="#ffeedd" | [[Molaarmass]]
| 104,17
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | IUPAC nimetus
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" | ''2-Hydroxy-''N'',''N'',''N''-trimethylethanaminium''
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Sünonüümid
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
*[[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>-vitamiin]], ''(2-Hydroxyethyl)- trimethylammoniumchlorid'', ''2-Hydroxy-''N'',''N'',''N''-trimethyl- ethanaminiumchlorid'', ''Biocolina'', ''Hepacholine'', ''Lipotril'' jpt.
 
|}
 
[[Image:Choline-skeletal.png|right|thumb|Koliini struktuurvalem]]
[[Image:Choline-cation-3D-balls.png|right|thumb|Koliini struktuur]]
'''Koliin''' ehk [[B-rühma vitamiinid|vitamiin B<sub>4</sub>]] erinevatest vormidest on bioloogiliselt tähtsaim fosfokoliin.
 
'''Koliin''' ehk [[B-rühma vitamiinid|vitamiin B<sub>4</sub>]] on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul ja kuulub B- rühma [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvate vitamiinide]] hulka ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks.<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 158-159, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref> Erinevatest vormidest on bioloogiliselt tähtsaim fosfokoliin.
 
==Saamine==
Inimene saab seda toiduga, soole mikrofloora poolt toodetuna ja sünteesib seda ka ise. Imendub peensooles aktiivse transpordina ja difusioonina.
Neid transpordivad vere lipoproteiinid. Koerakkudesse satub enamasti fosfokoliin.
 
Põhiallikad: munadmunakollane, kalamari, sardiinid, makrellid, kapsas.
==Biofunktsioonid==
Teda on vaja:
* fosfolipiidide[[fosfolipiidid]]e ([[letsitiin]]) ja neuromediaatori [[atsetüülkoliin]]i sünteesiks
* müeliini[[müeliin]]i ehituses
* metioniini[[metioniin]]i resünteesis
* kolesterooli[[kolesterool]]i metabolismis.
==Defitsiit==
Reeglina ei teki. Kui tarbida liigselt kohvi, alkoholi, musta teed ja ühekülgselt toituda, siis küll.
Ööpäevast vajadust on raske määratleda.
 
Oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olaolla efektiivne alkoholismi[[alkoholism]] i, [[hepatiit|hepatiidi]], [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] jt haiguste korral.
 
Teda '''peab''' manustama koos [[tiamiin]]i, [[riboflaviin]]i, [[foolhape|foolhappe]], [[vitamiin B12|vitamiin B<sub>12</sub>]], [[A-vitamiin|vitamiin A]] ja [[inositool]]iga.
----
Toksilisi efekte pole täheldatud ka väga suurte annuste korral. Selle kestvate megadooside manustamine võib põhjustada [[vitamiin B6|vitamiin B<sub>6</sub>]] defitsiiti.
 
==Ajalugu==
*[[1849]]. aastal avastas [[Thèodore-Nicolas Golby]] (1811-1876) munakollasest letsitiini.
*[[1849]]. aastal avastas Saksa keemik [[Adolph Friedrich L . Strecker]] (1822-1871), et kuumutades härja aju muutub [[letsitiin]] koliiniks ning eraldas koliini sapinõrest.<ref>John D. Current, M.D., "Pharmacology for Anesthetists 5", lk 4, [http://books.google.ee/books?id=RJpEbB9_c9MC&pg=PA4&lpg=PA4&dq=Adolph+Strecker+and+discovery+of+choline&source=bl&ots=LvyGxElGU_&sig=sEQ5tv3F7rVAmGo4r5s1JWa5VsY&hl=et&sa=X&ei=L4P_UdLKGYLTtAbTkYDIBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Adolph%20Strecker%20and%20discovery%20of%20choline&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)]</ref><ref>Elisabetta Biasi, "The effects of dietary choline", Neuroscience BulletinOctober 2011, Volume 27, Issue 5, pp 330-342, [http://link.springer.com/content/pdf/10.1007%2Fs12264-011-1523-5.pdf Osaline veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)]</ref>
<ref>Zeisel SH, “A brief history of choline.”, Ann Nutr Metab. 2012;61(3):254-8. doi: 10.1159/000343120. Epub 2012 Nov 26. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23183298 Osaline veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)]</ref>
 
== Viited ==
{{Viited|}}
 
 
[[Kategooria:Vitamiinid]]
24 052

muudatust