1802: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
== Sündmused [[1802. aasta Eestis|Eestis]] ==
* [[3. mai]] (vkj 21. aprill) – [[Tartu Ülikool]]i taasavamisaktus.
* Kevadel kuulutati välja Liivimaa kubermanguvalitsuse patent, mille kohaselt talurahvas võis nüüd varem statsiooni ehk majutusmaksu tasuda mitte viljas ja heintes, vaid rahas. Riigile makstava pearaha võisid nüüd talupojad maksta ise (varem käis see mõisniku kaudu).
* [[3. juuni]] (vkj 22. mai) – läbisõidul Tartust tutvus Aleksander I ülikooliga. Keisrile pidas tervituskõne professor Georg Friedrich Parrot.
* Juunis esitas Eestimaa maapäeval Eestimaa rüütelkond eesotsas Jakob Georg Bergiga kava, mis nägi ette talurahva kaitseks koostada seadus.
* [[26. juuli]] (vkj 14. juuli) – [[Eestimaa rüütelkonna maapäev]] vastu võttis [[Tallorahwa Seadus]]e, regulatiivi algusega „Iggaüks"[[Iggaüks]]...", millega [[talupoeg]] sai [[vallasvara]]le [[omandiõigus]]e ja talukoha põlise kasutamise õiguse [[jätkusuutlik]]ul talupidamisel. Otsustati asutada [[vallakohus|valla-]] ja [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]].
* [[27. oktoober]] (vkj 15. oktoober) – Aleksander I kinnitas Eestimaa Aadlike Krediitkassa põhikirja.
* [[24. detsember]] (vkj 12. detsember) – Aleksander I kinnitas Tartu Keiserliku Ülikooli põhimääruse.
 
*[[Johann Christoph Petri]] avaldab kolmeköitelise saksakeelse raamatu "[[Eestimaa ja eestlased]]", kus ta tugevalt kritiseerib Balti olusid<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111</ref>.
 
* [[Eestimaa rüütelkonna maapäev]] vastu võttis [[Tallorahwa Seadus]]e, regulatiivi algusega „Iggaüks...“, millega [[talupoeg]] sai [[vallasvara]]le [[omandiõigus]]e ja talukoha põlise kasutamise õiguse [[jätkusuutlik]]ul talupidamisel. Otsustati asutada [[vallakohus|valla-]] ja [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]]
== Sündmused maailmas ==
* ...