Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}}
[[Pilt:Biotin_structure.svg|thumb|Biotiini keemiline struktuur]]
'''Vitamiin HBiotiin''' ehk '''biotiinVitamiin H''' ehk '''B<sub>7</sub>-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on antiseborroilise toimega B-rühma kuuluv vesilahustuv [[vitamiin]].
 
==Triviaalnimetused==
*'''B<sub>7</sub>-vitamiin'''
*'''[[Vitamiin B8|B<sub>8</sub>-vitamiin]]''' (prantsuse erialakirjandus)
*'''Vitamiin H'''
*'''koensüüm R'''
 
==Sünonüümid<ref>http://www.cas.org/motw/biotin</ref>==
*[[Bios II]] (varasem nimetus Bios II B)
*(3a''S'',4''S'',6a''R'')-biotiin
*(+)-Biotiin
*''5-[(3a''S'',4''S'',6a''R'')-2-Oxohexahydro-1''H''- thieno[3,4-''d'']imidazol-4-yl]pentansäure''
*D-Biotiin
*D(+)-Biotiin
*S faktor
*"munavalge kahjustuse sündroom" (inglise ''egg white injury'')
 
==Saamine ja depood==
63. rida ⟶ 79. rida:
 
==Ajalugu==
*[[1901]]. avastas [[Eugene Wildiers]] pärmi kasvufaktorid [[Bios I]] ja [[Bios II]].
*[[1936]]. aastal õnnestus TaaniSaksa keemikutelkeemikul [[Fritz Kögl`]]il ja [[Benno Tönnis`]]el, 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist, eraldada 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "BIOS faktorit" kristalse pulbrina ja nad nimetasid aine biotiiniks.<ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref>
*[[1941]]. eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, millele ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>
*[[1941]]. eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, millele ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kellede [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn "munavalge kahjustuse sündroomi" (ingl k ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögl`i ja Tönnis´e poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]</ref>
*...
 
 
==Vaata ka==