Mandala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + muu |
PResümee puudub |
||
44. rida:
Ka sotsiaalse [[hierarhia]] [[struktuur]]i loodi ja kirjeldati mandala printsiibi järgi. Paljud uurijad arvavad, et ka [[Tiibet]]is ja mujal asuvate megaliitehitiste (näiteks [[Stonehenge]] [[Inglismaa]]l) alusprintsiibiks on mandala, ehk vastupidi: mandala ei ole midagi muud kui selliste megaliitehitiste [[skeem]].
Mandalat kõrvutatakse ka muude ilmaruumi [[sümbol]]itega, näiteks Hani ajastu [[Hiina]] pronkspeeglitel kujutatud [[universum]]i [[skeem]]idega või Põhja-Aasia [[šamaan]]itrummidega, millel on maailma [[
[[Pilt:Mandalla-värav-vanTao.gif|pisi|Mandala värav .V.Väärtnöu illustratsioon]]
Mandala need [[Funktsioon (filosoofia)|funktsioonid]] on teineteisega tihedalt seotud: see, kes mediteerib või toimetab vastavalt [[rituaal]]i, asetab end mandala keskmesse ning ootab [[jumalus]]t, jumalikku hingust, mis peab tema peale tulema. [[Carl Gustav Jung]] rõhutas mandala kui psühhokosmilise [[ruum]]i [[mudel]]i [[universaal]]set iseloomu, mis tagab erilise, [[makro]]- ja [[mikrokosmos]]t ühendava [[universum]]i [[rütm]]i. See annab tunnistust sellest, et mandala [[idee]] ja tema kuju on sõltumatult välja töötatud mitte ainult eri religioossete [[süsteem]]ide, vaid ka loovalt andekate inimeste (eelkõige [[kunstnik]]e) poolt. Ka psüühiliselt haiged inimesed võivad häälestada end sellele, et tuua oma [[alateadvus]]est esile mitmesuguseid arhetüübilisi [[kompleks]]e, samuti isiklikele “kosmilistele” elamustele, st. inimese ja [[kosmos]]e ühtse [[rütm]]i leidmisele ning kosmilise [[energia]] hoomamisele, tajumisele ja ümberkujundamisele. Sellel [[idee]]l rajanevad ka mõned kaasaegsed [[meditsiin]]i (näiteks [[Jung]]i [[psühhiaatria]]) ning [[kunst]]i ja kunstiloo [[teooria]]d.
| |||