Rattaorienteerumine: erinevus redaktsioonide vahel

[[Reljeef]]i liigestatus maastikul lisab juurde põnevust raja läbimisel, sest mägistel [[Maastik|maastikel]] võib olla vajalik lugeda iga erineva rajavaliku puhul selle kõrgusmeetrite ligikaudne arv, et vältida liigset tõusuvõtmist. Ka rattaorienteerumisel eksitakse tihti – vale rajavalik võib põhjustada suure ajakao võrreldes orienteerumisjooksuga, kus suuna korrigeerimine ei pruugi põhjustada nii suurt ajalist kadu. Eksimuse parandamine võtab rohkem aega, sest liikumiseks on kasutusel vaid rajad.

Tavadistantsidel antakse [[Kaart (kartograafia)|kaart]] 1 minut ja sprindis vahel ka hiljem (30 sekundit) enne stardihetke, mille jooksul asetatakse [[Kaart (kartograafia)|kaart]] kaardihoidjale ning vaadatakse kiirelt ära raja üldine kulgemine – loetakse ette raskemad kohad, tehakse esimeste etappide rajavalikud jne. Sprindis (üldjuhul) ja teatevõistlustel saadakse [[Kaart (kartograafia)|kaart]] stardihetkel. Teatevõistlustel on tavaks, et stardihetkel haaratakse [[Kaart (kartograafia)|kaart]] maast, joostakse mõnikümmend meetrit eemaloleva rattani, asetatakse see kaardihoidjale ja sõidetakse rajale.

Rattaorienteerumisega alustajale võib olla [[Kaart (kartograafia)|kaardi]] lugemine alguses raske, sest sõidetakse suurtel kiirustel. [[Suuremõõtkavaline kaart|Suuremamõõtkavaliste kaartide]] kasutamisel on harjumatu, et kõik jõuab kohale nii kiiresti jneja nii edasi. Alustajal on kindlasti soovitatav vaadata üle kaardi [[Leppemärgid (kartograafia)|leppemärkide]] eripära võrreldes teiste orienteerumisalade [[Kaart|kaartidega]]. Algajatel on lohutuseks fakt, et rattaorienteerumises totaalselt ära eksimist esineb väga harva. Enamlevinumad [[Mõõtkava|mõõtkavad]] rattaorienteerumiskaartide puhul on 1:25000 kuni 1:10000, sprindis ka 1:10000 kuni 1:5000.

Peamine erinevus kaardi puhul on selles, et rattaorienteerumiskaart on oma sisult lihtsam ning rajad on jagatud kahte laiuskategooriasse ning omakorda veel nelja kategooriasse eeldatava sõidukiiruse järgi (kokku 8 erinevat leppemärki). Rattaorienteerumiskaart peab olema sõidult lihtsasti loetav, mistõttu on teed ja rajad kujutatud seal “rasvasemalt” ning lisaks ei pea sellel olema kajastatud kõik leppemärgilised objektid nagu [[Orienteerumisjooks|orienteerumisjooksu]] kaardi puhul, nt. ei ole oluline kajastada kaardil väikeseid lohukesi, [[Alustaimestik|alustaimestikku]] jms. ning üldse objekte, mida pole teedelt -– radadelt märgata ega saa seetõttu orientiiridena kasutada. Metsa läbitavusel on rattaorienteerumise kaardil vaid kaks klassi – [[Valge|valge]] ja heleroheline. Helerohelisega on kujutatud mets, mida on rattaga kehv läbida.

Põhiline on [[Jalgratas|jalgratta]] olemasolu. Soovitatav on kasutada maastikujalgratast, kuid lihtsamatel maastikel on võimalik kasutada ka hübriidratast või hoopis ''cyclocross''-[[Jalgratas|jalgratast]], linnamaastikul aga ka täiesti tavalist linnajalgratast. Üldjuhul ei ole maastikud nii rängad, kui spetsiaalsetel rattakrossi võistlustel. Seega tehnika tõttu tuleb katkestamisi ette suhteliselt harva, see sõltub siiski veidi ka sõitja sõidustiili agressiivsusest ning kasutatavast tehnikast.

[[Jalgratas|Jalgrataste]] hooldamine on pigem odavam kui näiteks [[Suusaorienteerumine|suusaorienteerumises]] suuskade määrimine. Võrreldes [[Suusaorienteerumine|suusaorienteerumises]] suuskade purunemisega, ei sõideta jalgratast üldjuhul nii katki, et seda ei ole võimalik remontida. Äärmisel juhul puruneb rehv või mõni osa läheb katki. Ning võrdluses [[Suusad|suuskade]] määrimisega võib öelda, et rattal on vahel soovitatav siiski ketti ikka õlitada.

Väga soovitatav on kasutada pööratavat kaardihoidjat, kuhu saab kaardi sõidu ajaks asetada, sest [[Kaart (kartograafia)|kaarti]] on äärmiselt ebamugav hoida käes, suus, taskus või kes teab kus veel. Kaardihoidja olemasolul on alati võimalik mugavalt visata pilk kaardile ning seda on võimalik pöörata vastavalt suunale. Kaardihoidjaid on võimalik soetada või valmistada ise. Kaardihoidja plaadi suurused on erinevad, kuid selle külje pikkus võiks olla soovitavalt vähemalt 25 cm või rohkem, et ei peaks [[Kaart (kartograafia)|kaarti]] liigselt voltima ning ta võiks olla kilekattega, mis kaitseks ka [[Vihm|vihmase]] [[Ilm|ilma]] korral. Kaardihoidjaid toodavad vähesed firmad ning neil on erinev kvaliteet ja hind. Tuntuimad kaardihoidjaid tootvad firmad on Miry, Nordemark, Autopilot ja Orifix.

Rattaorienteerumisel on võimalik kasutada ka suusaorienteeruja planžetti, millelt on isegi lihtsam [[Kaart (kartograafia)|kaarti]] lugeda, sest see ei värise nii palju keha küljes, kui ratta külge kinnitatud kaardihoidja, kuid ta on siiski kokkuvõttes ebamugavam. Kuigi suusaorienteeruja planžetti kasutatakse väga harva, ei tasu tunda ennast seda kasutades kehvema rattaorienteerujana.

Kuna rattaorienteerumisel sõidetakse teedel ja radadel, siis [[Kompass|kompassi]] läheb harva vaja, kuid see võiks olla igaks juhuks kaasas. Näiteks kasutatakse [[Kompass|kompassi]] siis, kui kontrollitakse raja suunda või radade ristmiku puhul, millest lähtub 5 või enam teerada (liikumissuuna kontrollimiseks). Soovitatav on [[Kompass|kompass]], mida saab kinnitada kaardihoidja külge või siis ümber käevarre kanda nagu [[Käekell|käekell]].

Rattaorienteerumisel läbitakse kõik [[Kontrollpunkt|kontrollpunktid]] koos [[Jalgratas|jalgrattaga]], mistõttu on võistlustel tihti nõutud ''SportIdent'' ajavõtukiibi kinnitamine ratta külge. Selle kinnitamiseks on erinevaid viise. Üks võimalus on kasutada jo-jo tüüpi jublakat (nt [[Mäesuusatamine|mäesuusatamisel]] kasutatav piletihoidja), mille nööri otsa saab ''SportIdent'' ajavõtukiibi kinnitada. Teiseks võimaluseks on kinnitada ''SportIdent'' ajavõtukiip kummipaela külge. On ka teisi vähemkasutatavaid võimalusi.

*[http://www.orienteerumine.ee/eol/failid/2009/RO_ARENGUKAVA_2009-2012.doc EOL rattaorienteerumise arengukava 2009-20122009–2012]