Erinevus lehekülje "Oja" redaktsioonide vahel

Lisatud 21 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 62 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
Sugugi kõik maapinnale langevad [[sademed]] ei jõua pinnaveekogudesse. Suur osa sellest [[aurumine|aurub]] tagasi [[atmosfäär]]i. Osa veest satub [[taimed]]esse ja aurub nende kaudu – aurumist taime[[leht]]ede pinnalt arvestab [[evapotranspiratsioon]]. Osa veest imendub maapinda ja muutub [[põhjavesi|põhjaveeks]]. Põhjaveest suurem osa jõuab siiski kunagi vooluveekogudesse. Kui maapind on veest küllastunud, siis ülejääv osa moodustab [[äravool]]u, mis võib kergesti jõuda vooluveekokku või selle moodustada. Osa langenud sademeist salvestatakse [[liustik]]ku või [[igilumi|igilumme]], aga selle sulades võib vesi siiski vooluveekokku jõuda. Üsna tüüpiline on, et liustiku alumisest otsast algab oja, mis toitub liustiku sulamisveest.
 
[[Parasvööde|Parasvöötmes]], sealhulgas Eestis, on ojas vett tavaliselt igal aastaajal. Niisugust oja nimetatakse alaliseks ojaks. Väljaspool parasvöödet on palju selliseid ojasid, kus vett leidub ainult aeg-ajalt. Neid nimetatakse ajutisteks ojadeks. Seal on vett tavaliselt [[vihmahooaeg|vihmahooajal]] või pärast äikesevihmu. Ajutistel ojadel on ka piirkondlikke nimesid, näiteks araabiamaailmas [[vadi]] ja [[Austraalia]]s [[kriik]]. [[Kaart (kartograafia)|Kaartidel]]idel tähistatakse alalised ojad tavaliselt sinise pidevjoonega ja ajutised ojad sinise katkendliku joonega.
 
[[Ripaal]]iks nimetatakse veekogu sügavusvööndit, mis ulatub kaldast kuni põhjataimestiku lõpuni. Ojadele on tüüpiline, et ripaal hõlmab oja kogu laiuses.
16 918

muudatust