|
Ülaltoodud raemäärus sisaldub koondkäsikirjas, mille varasemad osad on üles tähendatud 16. sajandi esimestel aastatel, hilisemad sama sajandi 50. aastatel. Leidub ka ärakirju tekstidest, mille varaseimad algversioonid pärinevad 15. sajandi algusest.
Põhiosas sisaldab köide erinevate käsitööametite skraase, lisaks maalrite, ketrajate, kiviraidurite, seppade, kullasseppade, pagarite, pistemaakrite, sadulseppade, lihunike, voorimeeste, mündrike, köösnerite ja kingseppade skraade erinevaid versioone 15.-16. sajandist. Lisaks nendele on üles tähendatud ka raemäärusi, millest käesolevas seoses pakuvad kõige enam huvi ff. 79r-89r leiduvad reformatsiooniaegseid kirikuelu ümberkorraldusi puudutavad sätted aastatest 1524-1525. Oluline osa sellest, mis Tallinna rae tegevusest usupuhastusega seoses teada on, näiteks esialgne uus kirikukorraldus, nõudmised pildirüüste käigus röövitud kirikuvara väljaandmise kohta ning sellega seoses ka teade pildirüüste toimumisest üldse, pärineb nimelt sellest säilikust.
1525. aasta 22. jaanuari määrus oli ajendatud asjaolust, et Tallinna jutlustajavendade konvendi laialisaatmisel ei õnnestunud rael olulisemat osa konvendi varast üle võtta. Seda seetõttu, et vennad olid väärtuslikuma vallasvara ning dokumendid ära peitnud, suures osas ilmselt Harju-Viru vasallide juurde, ent osalt ka Tallinna kodanike majadesse.
12. jaanuaril 1525 peale konvendi laialisaatmist võeti kloostri juhtkond (prior Augustinus Emsinckhoff, lektor ja subprior Thomas de Reken ja prokuraator David Sliper) vahi alla. Neid sunniti avaldama andmeid kloostri varanduse ja privileegide asukoha kohta. Kõigi kolme aruanded on ka säilinud, ent kuupäevaliselt dateerimata. Otsustades nendes kirjades leiduvate vihjete järgi prokuraatori ja priori vahelistele läbirääkimistele vara väljaandmise üle, koostati aruanded tõenäoliselt pärast raemääruse väljastamist.
Arvatavasti oli raele määruse väljaandmise ajaks teada, et Tallinna kodanike kodudes võib konvendi vara leiduda, selle täpsemattäpsema asupaikaasupaik polnud aga ilmselt ei teatudteada. Välistada ei saa ka seda, et mõne varjaja kohta oli rael lähemaid andmeid või vähemalt oletusi, ent soovimata jõuvõtteid kasutada, kutsuti esmalt üles konvendi vara vabatahtlikult välja andma.
HuvipakkuvMääruse sõnastus on määruse sõnastushuvitav. KõigepealtNimelt väärib märkimiston seemärkimisväärne, et ei pöörduta mitte linna kodanike või elanike poole, vaid kõigi poole, kes on linnaga seotud. Nagu öeldud, ei paigutanud dominiiklased oma vara mitte ainult Tallinna elanike juurde ning selle kohta võis ka rael teateidandmeid olla (väljaspool linna elavate inimeste karistamine oli raele küll juriidiline probleem). Pöördumist nii vaimulike kui ka ilmalike poole tuleb pidada tolleaegse kantseliidi formaalsuseks, sest ka vaimulike vastutuselevõtmine tollalsesstollases siiski veel katoliiklikus linnas pidi rae jaoks olema väga küsitav. Osa väljendeid, mis puudutavad vendade vara laialijagamist, on kindla juriidilise sisuga ning viitavad sellele, et üleandmisprotseduur toimus kõigi vallasvara deponeerimise reeglite järgi, pole välistatud, et koguni linna kohtuvõimu osalusel. Millised need reeglid olid, pole kahjuks teada - ükski keskaegse Tallinna säilinud õigusakt niisugust menetlust ei kirjelda. Võimalik, et kasutati mõnda universaalsemat tsiviilõigust.
Teated selle kohta, kas rae üleskutsel oli tulemusi või mitte, puuduvad. Võib aga oletada, et midagi olulist ei saavutatud - raedokumentide seas pole pikemaid inventare kloostri vara kohta ning konvendi arhiivi aegsetes ümberkorraldustes vajaks eraldi uurimist ning ülaltoodud määrus on vaid üks näide sellest, kui energiliselt sekkus ilmalik võim usupuhastuse ajal kiruellukirikuellu.<ref>"Vana Tallinn XII (XVI)" Raimo Pullat, lk 99-100</ref>
Linna kasvades koodeksit täiendati, kohandati seda kohalikele tingimustele sobivaks. Koodeksi viimases 16. sajandist pärinevas variandis oli juba 320 artiklit. Hoolimata süsteemi puudumisest oli koodeks väga ulatuslik seaduste kogu, mis haaras linna elu kõiki külgi.<ref name="Rannu J., 1983, lk 33"/> Kord aastas loeti rahvale ka kogu linnaõigus ette, et keegi ei saaks seaduserikkumist teadmatusega vabandada.<ref name="K.R. Hahn, 2001, lk 25"/>
===Tallinna rae vahtkond===
|
