Vikipeedia

Rotterdam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Epp (arutelu | kaastöö)
99 361 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[Rotterdam (1997)]]}}
{{linn
| nimi = Rotterdam
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = holland | Rotterdam |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag_Rotterdam.svg|125px|border|Rotterdami lipp]]
| lipu_link = [[Rotterdami lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Rotterdam wapen.svg|120px|Rotterdami vapp]]
| vapi_link = [[Rotterdami vapp]]
| pindala = 304,2
| elanikke = 603 400 (2010)
| lat_deg = 51
| lat_min = 55
| lat_ik = N
| lon_deg = 4
| lon_min = 30
| lon_ik = E
| asendikaardi_pilt = [[ImagePilt:LocatieRotterdam.png|200px|Rotterdami asendikaart]]
}}
'''Rotterdam''' on [[linnHolland]]is [[Lõuna-Holland]]isi provintsis asuv [[Lõuna-Holland|Lõuna-Hollandi provintslinn]]is. Rotterdamis asub Euroopa suurim [[sadam]].
 
Rotterdam oli [[2001]]. aastal [[Euroopa kultuuripealinn]].
 
==Nimi==
 
Linna nimi tuleneb [[hollandi keel|hollandi]] sõnadest ''dam'' ('[[tamm (ehitis)|tamm]]') ning ''[[Rotte]]'' (jõe nimi). Rotte jõgi suubub tänapäeval [[Nieuwe Maas]]i, mida linna asutamise paiku kutsuti nimedega [[Merwede]] ja [[Waal]]. See on [[Rein]]isti, kuni [[20. sajand]]i alguseni Reini ja [[Maas]]isti ühinenudühise [[delta]] vooliharu, mis voolab lääne suunas [[Põhjameri|Põhjamere]] poole.
 
Jõe nimi oli minevikus Rotta ning see oli moodustunud sõnadest ''rot'' 'mudane' ja ''a'' 'vesi'.
 
==Ajalugu==
 
Rotterdamile andis linnaõigused [[7. juuni]]l [[1340]] [[Wilhelm IV]].
Rotte jõe [[suue|suudmes]] asuvas [[madalsoo]]s oli asula juba 900. aasta paiku. 1150. aasta paiku tabas seda kanti [[uputus]], mis sundis elanikke kodude kaitseks tamme ehitama. Tänapäevase Nieuwe Maasi kaldale rajati Schielandi Suurveetamm. Rotte jõe tamm (hollandi keeles ''Rotterdam'') ehitati [[1260. aastad|1260. aastatel]] ja asus tänapäeva Hoogstraati kohal.
 
Rotterdamile andis linnaõigused [[7. juuni]]l [[1340]] [[Hollandi krahv]] Willem IV, kes on rohkem tuntud [[Hainault' krahv]]i [[Guillaume II]]-na. Sel ajal oli linnas 2 tuhat elanikku.
 
1350. aasta paiku valmis [[Rotterdami kanal]] (''Rotterdamsche Schie''), mis avas veetee Rotterdamist põhjapoolsetesse linnadesse. See kanal andis linnale suure arengutõuke ning muutis Rotterdami tähtsaks sadamaks, mille kaudu peeti ühendust Hollandi, [[Inglismaa]] ja [[Saksamaa]] linnadega.
 
[[1488]] piiras Rotterdami [[Frans van Brederode]], kes ei tunnustanud [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] võimu. [[1490|Ülejärgmisel aastal]] sai van Brederode ülestõus lüüa ja ta ise suri viimases lahingus saadud haavadesse.
 
[[1563]] oli Rotterdamis suur [[tulekahju]].
 
[[1574]] asutati Rotterdami [[admiraliteet]].
 
[[1622]] püstitati Rotterdamis [[ausammas]] [[Rotterdami Erasmus]]ele.
 
[[1722]] asutati linnas [[börs]].
 
[[1769]] asutati [[Bataavia Eksperimentaalfilosoofia Ühing]]. Eksperimentaalfilosoofiaks nimetati tollal [[teadus]]t. See ühing eksisteerib sama nime all tänapäevani ning keskendub oma tegevuses peamiselt [[meditsiin]]ile ja inseneriteadustele.
 
[[1781]] asutati Rotterdami akadeemia, mis tegeleb peamiselt [[kunst]]i ja [[disain]]i vallas ning kannab alates [[1998]] nime [[Willem de Kooningi akadeemia]]. Kõnekeeles kutsutakse seda Rotterdami akadeemiaks tänapäevani.
 
[[1835]] valmis [[raekoda]].
 
[[1844]] asutati mõjukas [[liberalism|liberaalne]] [[päevaleht]] "Nieuwe Rotterdamsche Courant". See ajaleht ühines [[1970]] [[Amsterdam]]i liberaalse päevalehega ja ühinenud ajaleht "NRC Handelsblad" ilmub tänapäevani.
 
[[1847]] valmis Rotterdami ja Amsterdami vahel [[raudtee]] ja avati Rotterdami Delfti raudteejaam, mis suleti [[1940]].
 
[[1849]] avati Frans Jacob Otto Boijmansi pärandatud kunstikogu põhjal Boijmansi muuseum. Tänapäeval kannab see nime [[Boimans Van Beuningeni muuseum]] ja see on Rotterdami tähtsaim kunstimuuseum.
 
[[1851]] avati Maasi Sõude- ja Jahtklubi, mis alates [[1901]] kannab nime Kuninglik Sõude- ja Jahtklubi.
 
[[1857]] asutati [[Rotterdami loomaaed]] ja [[1859]] [[raamatukogu]]. [[1870]] avati munitsipaalveevärk. [[1872]] valmis [[Nieuwe Waterweg]], laevatatav [[kanal]], mis parandas laevade juurdepääsu Rotterdami sadamasse ja võimaldas linnal kasvama hakata Nieuwe Maasist lõunasse. [[1873]] loodi Hollandi-Ameerika Aurulaevakompanii, mis nime [[Holland America Line]] all tegutseb tänapäevani. [[1874]] avati esimene [[purskkaev]] (Uuel Turul) ja meresõidumuuseum. [[1876]] rajati linnapuhastusettevõte Rotterdami Puhastusteenindus, mis nime [[Roteb]] all tegutseb tänapäevani. [[1877]] avati raudteejaam Rotterdam Zuid ja selleni viiv [[raudteesild]] üle Nieuwe Maasi. [[1879]] pandi käima [[hobutramm]]. [[1885]] avati geograafia- ja etnograafiamuuseum, mis nime all [[Wereldmuseum]] ('maailmamuuseum') tegutseb tänapäevani. [[1894]] rajati munitsipaalne gaasiettevõte ja elektrivõrk.
 
[[1898]] valmis [[Witte Huis]] ('Valge maja'), mis oli 10-korruseline ja 43 m kõrge ning rajatud [[juugend]]stiilis. See oli valmimise ajal [[Euroopa]] kõrgeim kontorihoone.
 
[[1904]] avati Rotterdami ajaloomuuseum. [[1905]] asendati hobutrammid [[elektritramm]]idega. [[1908]] asutati [[jalgpalliklubi]], mis tänapäeval kannab nime [[Rotterdami Feyenoord]]. [[1913]] avati Hollandi Kommertskool, mis tänapäeval kannab nime [[Erasmuse ülikool Rotterdamis]]. [[1918]] asutati [[Rotterdami filharmooniaorkester]]. [[1937]] valmisid [[Stadion Feijenoord]] ja selle juurde kuuluv Rotterdami staadioni raudteejaam.
 
[[Pilt:Rotterdam.jpg|pisi|Rotterdam pärast pommitamist (1940)]]
[[Teine Maailmasõda|Teises Maailmasõjas]] ründas Saksamaa Hollandit [[10. mai]]l [[1940]]. [[Adolf Hitler]] oli lootnud Hollandi ühe päevaga vallutada, kuid Hollandi sõjavägi]] hakkas vastu. Karistuseks käskis Hitler [[14. mai]]l Rotterdami pommitada. [[Luftwaffe]] viskas linnasüdamele ligi 100 tonni pomme, mis tekitas linnas [[tuletorm]]i. 2,6 km² linna keskosas oli täielikult maatasa tehtud. Kokku hävitati 24 978 elumaja, 2320 kauplust, 775 ladu, 62 kooli ja 24 kirikut. Hukkunuid oli küll alla 1000, sest inimesed olid enamjaolt eelmiste päevade pommirünnakute tõttu ohutumatesse kohtadesse pagenud, aga kodutuks jäi 85 tuhat inimest. Saksamaa ähvardas samal viisil rünnata teisigi Hollandi linnu, mistõttu Hollandi valitsus [[15. mai|järgmisel päeval]] kapituleerus.
 
Pärast sõda ehitati Rotterdam jälle üles. [[1956]] avati [[Rotterdami lennujaam]]. [[1960]] valmis 185 m kõrgune [[Euromast]]. [[1962]] sai Rotterdam maailma kõige suurema kaubakäibega sadamaks maailmas (tonnide poolest) ja oli seda kuni [[2004]]. aastani, kui temast möödus [[Šanghai]].
 
[[1968]] avati [[Rotterdami metroo]], mis valmimise ajal oli 5,9 kilomeetriga üks maailma kõige lühemaid, kuni [[1982]] avati teine liin. Tänapäeval on sellel 5 liini ja 62 jaama liinide kogupikkusega 78,3 km.
 
Rotterdam oli [[2001]]. aastal [[Euroopa kultuuripealinn]]. Samal aastal valmisid 33-korruseline 123 m kõrgune [[pilvelõhkuja]] [[Maailma Sadamakeskus]] ja [[okeanaarium]].
 
Alates [[2009]] on [[rotterdami linnapea]] [[Ahmed Aboutaleb]]. Ta on esimene Hollandi suure linna linnapea, kes on [[islam|moslem]]. Lisaks on ta [[topeltkodakondsus]]ega: ta on sündinud [[Maroko]]s ja tal on lisaks Hollandi omale Maroko kodakondsus.
 
==Rahvastik==
[[Pilt:RotterdamMaasNederland.jpg|thumbpisi|310px|Rotterdami siluett Erasmuse sillaga]]
2010. aastal elas Rotterdamis 603 400 inimest.
 
36. rida ⟶ 83. rida:
* Kokku: 582 949
* [[hollandlased]]: 313 765
* [[surinamelasedsurinamlased]]: 51 885
* [[türklased]]: 45 699
* [[marokolased]]: 37 476
* [[hollandiHollandi antillasedAntillid]]elt /või [[arubalasedAruba]]lt pärit: 19 562
* teisedteistest [[ELEuroopa Liit|Euroopa Liidu]] maadest: 32 134
* teised: 67 457.
 
47. rida ⟶ 94. rida:
 
== Välislingid ==
{{commons|Rotterdam}}
* [http://www.rotterdam.nl Rotterdami koduleht] (''hollandi ja inglise keeles'')
 
[[Kategooria:Rotterdam| ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Rotterdam"