Aa mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P clean up, test using AWB
Resümee puudub
15. rida:
[[Kindralleitnant]] [[Axel von Wangersheim]], kes oli vahepeal [[Riia]] [[komandant]], sai [[1720. aastad|1720. aastatel]] mõisa enam-vähem endisesse korda. Umbes [[1723]] seati peahoonesse üles väga ilusad [[koobalt]]iga kirjatud [[kahhelahi|kahhelahjud]], millest üks on praegu [[Kadriorg|Kadriorus]] endises "[[Lustihoone]]s". [[tislermeister|Tislermeistritena]] töötasid mõisas näiteks [[Tobias Schamer]] ja J. G. Borchardt ning [[1753]] [[Johann Ulrich Rumber]] [[Saksamaa]]lt.
 
[[18. sajand]]i lõpul jäi vana [[härrastemaja]] kitsaks. Seda laiendati meister [[Christian Gottlieb Walther]]i juhtimisel mahukate ühekorruseliste [[tiibhoone|tiibosa]]dega. [[Fassaad]] muudeti [[klassitsism|klassitsistlikuks]]. Keskosa, mis varem oli taandunud, ehitati kinni ning selle otsa pandi barokne frontoon. Sellest ajast pärinevad ka kurekujuline [[tuulelipp]] hoone [[frontoon]]il (umbes samasugune nagu [[Narva Raekoda|Narva Raekojal]]Raekojal) ning [[varaklassitsism|varaklassitsistliku]] [[nikerd-dekoor]]iga peauks.
 
[[1782]] oli mõisas 66 teenijat. Mõisale kuulus väike sadam. Nii mõnelgi vaiksel suveõhtul sõudis seltskond merele paberlaternate ja tammepärgadega ehitud paatides.{{lisa viide}}