Erinevus lehekülje "Väike-Maarja" redaktsioonide vahel

Lisatud 1032 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
'''Väike-Maarja''' on [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] keskus.
 
Väike-Maarjas asub rahvamaja, [[Väike-Maarja Gümnaasium]], muusikakool, hoolekande- ja tervisekeskus, Väike-Maarja Õppekeskus ja [[Sisekaitseakadeemia]] [[Päästekolledž]]i [[Väike-Maarja Päästekool]].
14. sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.
 
Väike-Maarjas asub rahvamaja, [[Väike-Maarja Gümnaasium]], muusikakool, hoolekande- ja tervisekeskus, Väike-Maarja Õppekeskus ja Väike-Maarja Päästekool.
 
Väike-Maarjas on sündinud [[Georg Lurich]] ning [[Kaido Höövelson]], sealses kihelkonnakoolis on õppinud [[A. H. Tammsaare]] ja õpetanud [[Jakob Liiv]].
 
Väike-Maarjas sadas [[1996]]. aastal 29. kuni 31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv [[vihm]]a kestvusrekord Eestis.
 
==Ajalugu==
[[14. sajand Eestis|14. sajand]]ist alates oli Väike-Maarja, [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] keskus.
 
[[1873]]. aastal asutati V-Maarjas [[kihelkonnakool]], mille [[kirikuõpetaja]] oli [[Ludwig Fankhaenel]] ja [[köster]] [[Woldemar Eichhorn]]. 1883. aastast oli kihelkonnakooli õpetajaks [[Riia õpetajate seminar]]i kasvandik [[Peeter Koit]]. 1901. aastal asutati V-Maarjas tütarlastekool, mis ühendati 1907. aastal kihelkonnakooliga. Kihelkonnakooli õpetajad olid veel 14 aasta jooksul Jakob Liiv ja 12 aasta jooksul Märt Meos.
 
1896. aastal asutati V-Maarjas kohaliku köstri Johan Kotli ja Vao valla kirjutaja Johannes Kooki ettevõtmisel, kohalik [[põllumeeste selts]], millele ehitati ka 1912. aastal seltsimaja. Seltsi esimees oli Willem Eichhorn ja tema abiks Jakob Liiv. Põllumeeste seltsi eestvõtmisel asutati 1909. aastal ka V-Maarja Laenu-Hoiu ühisus, 1911. aastal Tarvitajate ühisus. 1900. aastal asutati V-Maarja tuletõrje selts, 1920. õpetajate selts.
 
== Majandus ==
==Vaata ka==
*[[Väike-Maarja muuseum]]
*[[Ebavere mägi]]
 
 
{{Väike-Maarja vald}}
68 601

muudatust