Horvaatia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
|||
104. rida:
Ehkki stabiilsus on taastatud, oli selle leppe üks põhipunkte veel see, et lubatakse Horvaatiasse tagasi tulla serblastest põgenikel. Elumajad, kohalik tööstus ja põllumajandus Kraijnas ja Slavoonias olid sõjas tõsiselt kannatada saanud, ning see tegi serblaste tagasiasumise tõeliselt kulukaks. Ning ehkki serblastest põgenikud, kes tagasi tulevad, on kohtunud suure bürokraatiarägastikuga, annad Horvaadi valitsus pikapeale rahvusvahelisele üldsusele ja selle nõudmistele alla.
====
[[1. aprill]]il [[2009]] sai Horvaatia [[NATO]] täisliikmeks.
143. rida:
Horvaatia on bumerangikujuline ligi tuhandele kilomeetrile välja venitatud maa, mis ulatub [[Dalmaatsia rannik]]utest üle [[Dinaari mäed|Dinaari mägede]] kuni [[Doonau]]ni, mistõttu maastikutüübid on väga erinevad ja mitmekesised, paljus ka unikaalsed. See on Euroopa kõige jugaderohkem piirkond, [[karst]]i laialdase esinemise tõttu on rohkesti keerukaid koopaid. Nendest 49 on sügavamad kui 250 m, 14 rohkem kui 500 m ja kolm koguni üle 1000 m sügavused.
Üks kuulsamaid looduspiirkondi on [[Plitvice]] oma 16-ne järvega ja nende vahele jäävate värviküllaste jugadega, mille toonid varieeruvad erinevatest sinistest ja hallidest kuni mitmesuguste rohelisteni.
Kuna [[Dinara ahelik]]u kõrgeim tipp [[(Veliki) Troglav]] (1913 m) jääb vaid 1,5 km üle piiri Bosnia ja Hertsegoviinaga, siis on maa kõrgeim tipp nüüd müütilise inimpea kujuline [[Dinara]] (1831 m) samas piirkonnas, eelmisest vaid
Aadria mere rannikul on ligi 1200 rannajoonega paralleelset suuremat või väiksemat saart, mis meenutavad uppunud mäeahelikke. Omamoodi saarena võib vaadelda ka rannikulõiku kuulsa [[Dubrovnik]]uga, kuna maa põhialadega sellel kokkupuude puudub (vahepeal on jupike Hertsegoviina rannikut).
|