Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1336 baiti ,  9 aasta eest
ümber
(autoriõigustest vabanemine)
(ümber)
[[Vanade_ja_vähemlevinud_mõõtühikute_loend#Eestis_tarvitatud_pindala.C3.BChikud|pinnamõõtühikut]]: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad.
 
Alates 16. sajandist kasutati kokku lepitud adramaid:
 
* '''põline taluadramaa''' – 24–36 [[riia vakamaa]]d, mis võrdusehk 8–12 [[hektar]]iit põllumaagapõllumaad;
 
* ''suuradramaa'' – 72–90 riia vakamaad,; mõõtühikuna kasutuselkasutati [[Lääne-Eesti]]s;
Alates [[16. sajand]]ist olid kasutusel järgmise suurusega adramaad:
* ''poola- ehk plettenbergi adramaa'' – 120 vakamaad, mõõtühikuna kasutuselkasutati peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s;
* ''põline taluadramaa'' – 24–36 [[riia vakamaa]]d, mis võrdus 8–12 [[hektar]]i põllumaaga;
* ''suuradramaa'' – 72–90 riia vakamaad, mõõtühikuna kasutusel [[Lääne-Eesti]]s;
* ''poola- ehk plettenbergi adramaa'' – 120 vakamaad, mõõtühikuna kasutusel peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s;
* ''saksa adramaa'' – 60 vakamaad.
 
==Adramaarevisjon==
[[Liivimaa]]l esmakorselt [[1586]]. ja [[Eestimaa]]l [[1582]]. aastal toimunud adramaade revisjoni ehk '''[[adramaarevisjon]]i''' alusel kehtestati taludele maksud.
{{Vaata| Adramaarevisjon}}
Talu kohta kirjapandud adramaa ([[põllumaa]]) suurusest sõltus, kui palju küla ühismaast ([[heinamaa]], [[karjamaa]] jms) sai talu lisaks maksustatavale taluosale maksuvabalt kasutada.
Liivimaa kubermangus oli esimene adramaarevisjon [[1586]]. ja [[Eestimaa kubermang]]us [[1582]]. aastal.
 
[[1688]]. aastal loeti [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] revisjoniadramaa mõõtühikuks sellist hulka põllumaad, mis andis 60 [[Taaler|speetsietaalrit]] puhastulu. Sellisele talule kehtestatud koormised (maksud) ei tohtinud ületada 60 speetsietaalri piiri.
 
[[1804]]. aastast lisandus talule heinamaade arvelevõtmise eest kuni 20 taalrit maksukohustust
 
[[17. sajand|17.]]–[[18. sajand]]il püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada ''[[normeeritud adramaad]]'', mille kasutuselevõtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.
 
[[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] loeti aastani [[1712]] ühe adramaaga taluks sellist majapidamist, millel jagus tööjõudu, vahendeid ja maad kuue [[rakendipäev]]a (teopäeva) tegemiseks nädalas.
 
Liivimaa kubermangus kasutati 1688. aastal revisjoniadramaa mõõtühikuna põllumaa suurust, mis andis 60 [[Taaler|speetsietaalrit]] puhastulu
18. sajandil arvestati [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Saaremaa]]l talude revisjoniadramaid töö- või rakendipäevadesse arvestatud inimtööjõu järgi. 1712. aastal vastas revisjoniadramaa [[Eestimaa kubermang]]us 12 inimtööpäevale nädalas talu kohta, [[1726]]. aastal nelja tööjõulise mehe tööle, [[1732]] aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.
 
Alates [[1872]]. aastast tähendasmõeldi adramaa all sellist maakasutust, milleltmille pealt tuli aastas maksta 300 [[rubla]] [[rent]]i. [[Aastal 1901]]. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega.
 
==Vaata ka==