Umetarō Suzuki: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
9. rida:
== Panus teaduse arendamisse ==
*[[1910]]-ndal aastal valmistas ta koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga, riisiterade koorest (ingl k ''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse ekstrakti ''aberic acid'' ehk ''[[oryzanin]]''i, mida ta nimetas oma uurimuses uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 9-10, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2upVeebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beribeeri]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et [[beribeeri]] on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*[[1912]]. ekstrahheris ta, koos T.[[Shimamura]] ja S.[[Odake]]ga [[Kazimierz Funk]]i poolt kirjeldatud metoodika alusel, [[eeter|eetri]] ja [[alkohol]]i jpt ainetega 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet. Ainel oli ravitoime tuvidele juba väga väikestes kogustes ( 3-4 cq), mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
Sellele järgnes tunduvalt kontsentreerituma aine ''rohoryzanin II'' avastamine.<ref>Macallum, Archibald Bruce, ''The relation of vitamins to the growth of young animals'', 1919, Toronto, Univ. Press, Call number: AEX-4249, [http://archive.org/stream/relationofvitami00macauoft#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)]</ref>