Umetarō Suzuki: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Umetarosuzuki-pre1943.jpg|thumb|Umetarō Suzuki]]
'''Umetarō Suzuki''' (鈴木 梅太郎 , [[7. aprill]] [[1874]] [[Shizuoka Prefektuur]] – [[20. september]] [[1943]], oli [[JaapaniJaapan]]i teadlane.
 
== Haridus ja tööeluga seonduvat ==
*Ta oli saksa[[Saksa]] keemiku[[keemik]]u [[Emil Fischer]]i õpilane.
*Ta oli Tokyo ülikooli Põllumajanduskeemia professor.
*Umetarō Suzuki töötas ka [[RIKEN]]`is keemia divisjoni direktorina.<ref>Hiromi Mizuno, Science for the Empire: Scientific Nationalism in Modern Japan, Stanford University Press, lk 54, 2009, ISBN 978-0-8047-5961-8, http://books.google.ee/books?id=Wz2MHz4j4ZkC&pg=PA54&dq=Umetar%C5%8D+Suzuki&hl=et&sa=X&ei=pOXiUc21BtDEtAbPh4HAAg&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Umetar%C5%8D%20Suzuki&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)</ref>
== Panus teaduse arendamisse ==
*[[1910]]-ndal aastal valmistas jaapani keemik [[Umetarō Suzuki]] 鈴木 梅太郎ta koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga, riisiterade koorest (ingl k ''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse ekstrakti ''aberic acid'' ehk ''oryzanin''i, mida ta nimetas oma uurimuses uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 9-10, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2upVeebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberiberibeeri]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et [[beriberiberibeeri]] on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*[[1912]]. ekstrahheris ta, koos T.[[Shimamura]] ja S.[[Odake]]ga [[KasimirKazimierz Funk]]i poolt kirjeldatud metoodika alusel, [[eeter|eetri]] ja alkoholi[[alkohol]]i jpt ainetega 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet. Ainel oli ravitoime tuvidele juba väga väikestes kogustes ( 3-4 cq), mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
Sellele järgnes tunduvalt kontsentreerituma aine ''rohoryzanin II'' avastamine.<ref>Macallum, Archibald Bruce, ''The relation of vitamins to the growth of young animals'', 1919, Toronto, Univ. Press, Call number: AEX-4249, [http://archive.org/stream/relationofvitami00macauoft#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)]</ref>
*[[1930]]-ndatel aastatel õnnestus nimetatud aktiivne ühend keemiliselt eraldada ja see kinnitati [[tiamiin]]iks ehk vitamiin B<sub>1</sub>-ksvitamiiniks.
 
==Publikatsioonid==
*koos [[WaroWarō NAKAHARANakahara]] ja Yoshikazu SAHASHISahashi`ga, ''The Occurrence of Vitamin E in Soy Bean Oil.'' Nos. 4―6, 87, 1934,[https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/4-6/10_4-6_87/_pdf Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)]
 
== Tunnustused ==
Teda peetakse [[vitaminoloogia]] rajajaks Jaapanis.
<ref>http://www.riken.go.jp/en/about/history/figures/</ref>
*Ta oli [[Jaapani Teaduste Akadeemia]] liige.<ref>http://www.japan-acad.go.jp/en/members/bukko/s_gyo.html</ref>
Oma töö eest autasustati teda ''Culture Order''`iga ja hiljem autasustas keiser teda ''First Class Order of the Sacred Treasure''`ga.<ref>http://www.riken.go.jp/en/research/inventions/b1/</ref>
== Muu ==
Tema töötas välja ka nn sünteetilise [[sake]], nimetusega "RIKEN-Shu".
<ref>http://www.riken.go.jp/en/research/inventions/b1/</ref>