Vikipeedia

Väike-konnakotkas: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Legobot (arutelu | kaastöö)
49 590 muudatust
P Robot: muudetud 38 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
20. rida:
| levikukaardi_seletus = Levikukaart:{{Legend|#F87217|pesitsusalad}} {{Legend|#0000FF|talvitusalad}}
}}
'''Väike-konnakotkas''' (''Aquila pomarina'') on tumepruun keskmise suurusega [[haugaslased|haugaslanehaugaslaste]]. Varem[[sugukond selle liigi alamliigina käsitletud(bioloogia)|sugukonda]] [[lõuna-konnakotkaskotkas (perekond)|kotka]]t (''Aquila[[perekond hastata''(bioloogia)|perekonda]] tunnustatakse tänapäevalkuuluv iseseisva liigina[[röövlind]].<ref name="birdlife"/>
 
Varem selle liigi [[alamliik|alamliigina]] käsitletud [[lõuna-konnakotkas]]t (''Aquila hastata'') tunnustatakse tänapäeval iseseisva liigina.<ref name=birdlife/>
[[Eesti]]s kuulub väike-konnakotkas I kaitsekategooria alla.<ref name="riigiteataja"/>▼
 
▲[[Eesti]]s kuulub väike-konnakotkas I kaitsekategooria alla.<ref name="riigiteataja"/>
 
== Taksonoomia ja evolutsioon ==
 
Esimesena kirjeldas väike-konnakotkast teaduslikult [[sakslased|saksa]] [[pastor]] ja ornitoloog [[Christian Ludwig Brehm]] [[1831]].
 
Väike-konnakotkas on, nagu selgus, lähedasemalt sugulane [[suur-konnakotkas|suur-konnakotka]] kui lõuna-konnakotkaga. Nende ühine esivanem elas nähtavasti [[Afganistan]]i ja [[India]] piirkonnas [[pliotseen]]i keskpaiku umbes 3,6 miljonit aastat tagasi. Kui algas viimane [[jääaeg]] ja [[Kesk-Aasia]]s moodustusid suured [[igijää]]ga kaetud piirkonnad, jagunes seni ühtne levila kaheks, põhja- ja lõunapoolseks liigiks. Põhjapoolne liik jagunes millalgi pliotseeni ja [[pleistotseen]]i piiri paiku, umbes 2 miljonit aastat tagasi idapoolseks (suur-konnakotkas) ja läänepoolseks (väike-konnakotkas) liigiks.
 
== Välimus ==
[[Pilt:Aquila pomarina.jpg|pisi|left|Illustratsioon]]
Väike-konnakotka sulestik on tumepruuni tooniga, hästi on nähtav heledam tiiva eesserv ning samuti paistavad paremini välja sulelabadest moodustunud ühtlaselt valged tiivalaigud. Välimus on väga sarnane haruldasema [[suur-konnakotkas|suur-konnakotkagaPäranipuala]] ning kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline. Vahetegemise teeb raskeks ka see, et väike- ja suur-konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad [[hübriidpruun]]e.<ref Suur-konnakotkasname="Loomade onelu">"[[Loomade enamastielu]]", ühtlaselt6. tumepruunkd., suleroodudestlk. moodustuvad tiivapealsed laigud paistavad hajusatena.130-131</ref name="eestiloodus"/>. Kotka jalad on kaetud sulgedega kuni varvasteni.<ref name="kotkas"/>
 
Välimus on väga sarnane haruldasema suur-konnakotkaga ja kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline. Vahetegemise teeb raskeks ka see, et väike- ja suur-konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad [[hübriid]]e. Suur-konnakotkas on enamasti ühtlaselt tumepruun, suleroodudest moodustuvad tiivapealsed laigud paistavad hajusatena<ref name=eestiloodus/>. Väike-konnakotkas on heledam ja tema külgmistel [[tüürsulg]]edel on tavaliselt ristipidine muster<ref name="Loomade elu"/>.
Väike-konnakotkaste keha pikkus on 55–67 cm, saba pikkus 20–25 cm, tiibade siruulatus 1,46–1,68 m. Emased linnud on reeglina veidi suuremad ja raskemad kui isased. Täiskasvanud isalindude mass on 1,0–1,4, emalindude oma aga 1,3–2,2 kg.<ref name="raptors"/>▼
 
▲Väike-konnakotkaste keha pikkus on 55–67 cm, saba pikkus 20–25 cm, tiibade siruulatus 1,46–1,68 m<ref name=raptors/>. [[Tiib|Tiiva]] piikus on 44–51 cm<ref name="Loomade elu"/>. Emased linnud on reeglina veidi suuremad ja raskemad kui isased<ref name=raptors/>. Täiskasvanud isalindudeisaslindude mass on 1,0–1,4, emalindudeemaslindude oma aga 1,3–2,2 kg.<ref name="raptors"/>.
== Eluiga ==▼
Teadaolev maksimaalne eluiga on 27 aastat.<ref name="loodusõpe"/>▼
 
== Levik ja arvukus ==
Väike-konnakotkas pesitseb kotkaste kohta mitte väga suurel territooriumil [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldast kuni [[Väike-Aasia]] poolsaare ja [[Kaukasus]]eni.<ref name="kaitsekava"/>▼
 
▲Väike-konnakotkas pesitseb kotkaste kohta mitte väga suurel territooriumil [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldast kuni [[Väike-Aasia]] poolsaare ja [[Kaukasus]]eni<ref name=kaitsekava/>. Läänes ulatub levila [[Ida-Saksamaa]] ja [[Austria]]ni, idas [[Iraan]]ini<ref name="kaitsekavaLoomade elu"/>. Lõuna-konnakotkas elab Indias ja Põhja-[[Birma]]s<ref name="Loomade elu"/>.
Mitte kuigi tihedalt asustatud levilas pesitsevate lindude arvukust on raske täpselt kindlaks määrata. Hinnanguliselt elutseb Euroopas kokku 14 000–19 000 pesitsevat paari, mis moodustab üle 95% liigi koguarvukusest.<ref name="birdlife"/> Kõige rohkem on pesitsevaid paare [[Valgevene]]s (3150–3350), [[Läti]]s (2000–2800) ja [[Poola]]s (1660–1850).<ref name="kaitsekava"/>▼
 
▲Mitte kuigi tihedalt asustatud levilas pesitsevate lindude arvukust on raske täpselt kindlaks määrata. Hinnanguliselt elutseb Euroopas kokku 14 000–19 000 pesitsevat paari, mis moodustab üle 95% liigi koguarvukusest.<ref name="birdlife"/>. Kõige rohkem on pesitsevaid paare [[Valgevene]]s (3150–3350), [[Läti]]s (2000–2800) ja [[Poola]]s (1660–1850).<ref name="kaitsekava"/>
Eestis on väike-konnakotkas kõige arvukam kotkaliik, hinnanguliselt on meie asurkonna suuruseks praegusel ajal 480–600 pesitsevat paari.<ref name="kotkas"/> Liik levinud kogu Mandri-Eestis (saartel pesitsemise kohta andmeid pole), asustustihedus väiksem Eesti loodeosas ja suurem Kagu-Eestis.<ref name="kaitsekava"/>▼
 
▲Eestis on väike-konnakotkas kõige arvukam kotkaliik,. hinnanguliseltHinnanguliselt on meie asurkonnaasurkonnas suuruseks praegusel ajaltänapäeval 480–600 pesitsevat paari.<ref name="kotkas"/> Liik on levinud kogu Mandri-Eestis (saartel pesitsemise kohta andmeid pole), asustustihedus on väiksem Eesti loodeosas ja suurem Kagu-Eestis.<ref name="kaitsekava"/>
Väike-konnakotkas on [[rändlind]], kes pärast pesitsusperioodi lendab talvitusaladele, mis asuvad [[Kesk-Aafrika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Aafrika]]s.<ref name="raptors"/>▼
 
▲Väike-konnakotkas on [[rändlind]], kes pärast pesitsusperioodi lendab talvitusaladele, mis asuvad [[Kesk-Aafrika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Aafrika]]s.<ref name="raptors"/>
 
== Toitumine ==▼
[[Pilt:Topillo1.jpg|pisi|Uruhiired kuuluvad väike-konnakotka peamiste saakloomade hulka.]]▼
Väike-konnakotka saagipüüdmise alad paiknevad vähekasutatavatel rohumaadel, märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Eestis olid väike-konnakotka jahimaadeks varem eelkõige poollooduslikud märgalad, kuid alates 1960. aastatest hakati järjest rohkem toituma kultuurmaastikul.<ref name="kaitsekava"/>▼
 
Saagi hulka kuuluvad peamiselt väikesed [[imetajad]], sageli ka [[konnad]] ja [[linnud]], kohati [[roomajad]] ning suuremad [[putukad]]. [[Kesk-Euroopa]]s on tähtsamateks saakloomadeks pisinärilised ([[uruhiired]], [[hamstrid]], [[hiired]]). Valgevenes on olulisel kohal konnad, kes moodustavad püütavate saakloomade kogusest ligi kaks kolmandikku. Levila lõunaosas võib roomajate osakaal toidu hulgas oluliselt suureneda. Toidu koostis sõltub aastaajast ning selle kättesaadavusest.<ref name="kaitsekava"/>▼
 
Kuna väike-konnakotkas toitub peamiselt väikesest saagist, siis otsib ta seda põhiliselt mitte lennates, vaid jalgsi. Ta sööb ka [[raibe]]t.<ref name="Loomade elu"/>
 
Konnakotkad pole nii nobedad ja liikuvad kui [[kaljukotkas]], aga nende lend on sujuvam.<ref name="Loomade elu"/>
 
== Pesitsemine ==
[[Pilt:Aquila pomarina nest with eggs.jpg|pisi|left|Pesa koos munadega]]
Pesitsuspaika saabub väike-konnakotkas suhteliselt vara: [[Venemaa]] keskvööndisse [[märts]]i lõpul.<ref name="Loomade elu"/>
Väike-konnakotkas teeb tavaliselt pesa omale ise, kuid mõnikord kasutatakse ka teiste suuremate [[röövlind]]ude või [[must-toonekurg|must-toonekure]] pesi. Pesa on vähese häirimise korral kasutuses kuni 10 aastat, enamasti on kotkapaaril siiski mitu pesa, mida vajadusel vahetatakse. Pesa läbimõõt on 0,4–1,0 m ja üle selle, kõrgus kuni meeter ja üle selle.<ref name="kaitsekava"/>▼
 
▲Kohe pärast saabumist hakkab väike-konnakotkas [[pesa]] ehitama või parandama<ref name="Loomade elu"/>. Pesa paikneb [[puu]] otsas<ref name="Loomade elu"/>. Väike-konnakotkas teeb tavaliselt pesa omaleendale ise, kuid mõnikord kasutatakse kakasutab teiste suuremate [[röövlind]]uderöövlindude või [[must-toonekurg|must-toonekure]] pesi<ref name=kaitsekava/>. Pesa on vähese häirimise korral kasutuses kuni 10 aastat,<ref enamastiname=kaitsekava/>. Enamasti on kotkapaaril siiski mitu pesa, mida vajadusel vahetatakse<ref name=kaitsekava/>. Pesa läbimõõt on 0,4–1,0 m ja üle selle, kõrgus kuni meeter ja üle selle.<ref name="kaitsekava"/>.
Pesas on aprilli lõpus või mai alguses 1–2 (väga harva 3) muna. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, seetõttu kooruvad pojad erinevatel aegadel. Haudeperiood kestab 37–41 ööpäeva, pojad saavad lennuvõimeliseks 8–9 nädala pärast, Eestis tavaliselt augusti esimesel poolel.<ref name="kaitsekava"/>▼
 
▲Pesas on aprilli[[aprill]]i lõpus või mai alguses 1–2 (väga harva 3) muna. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, seetõttu kooruvad pojad erinevatel aegadel. Haudeperiood kestab 37–41 ööpäeva, pojad saavad lennuvõimeliseks 8–9 nädala pärast, Eestis tavaliselt augusti esimesel poolel.<ref name="kaitsekava/><ref name="Loomade elu"/>
Poegade vanusevahe viib enamasti selleni, et noorem hukkub vanema poja tagakiusamise tõttu. Harva saavad lennuvõimeliseks mõlemad pojad.<ref name="loodusõpe"/>▼
 
▲Poegade vanusevahe viib enamasti selleni, et noorem hukkub vanema poja tagakiusamise tõttu. Harva saavad lennuvõimeliseks mõlemad pojad.<ref name="loodusõpe"/><ref name="Loomade elu"/>
▲== Toitumine ==
▲[[Pilt:Topillo1.jpg|pisi|Uruhiired kuuluvad väike-konnakotka peamiste saakloomade hulka]]
▲Väike-konnakotka saagipüüdmise alad paiknevad vähekasutatavatel rohumaadel, märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Eestis olid väike-konnakotka jahimaadeks varem eelkõige poollooduslikud märgalad, kuid alates 1960. aastatest hakati järjest rohkem toituma kultuurmaastikul.<ref name="kaitsekava"/>
 
Väike-konnakotkas [[talvitumine|talvitub]] Väike-Aasias, Iraanis, Indias ja [[Indo-Hiina]]s. Sügisränne algab olenevalt piirkonnast [[september|septembris]] või [[oktoober|oktoobris]]. Rände ajal saab konnakotkaid näha salguti. Tavaliselt lendavad nad kõrgel üksteise järel, kuid suure vahemaaga.<ref name="Loomade elu"/>
▲Saagi hulka kuuluvad peamiselt väikesed [[imetajad]], sageli ka [[konnad]] ja [[linnud]], kohati [[roomajad]] ning suuremad [[putukad]]. [[Kesk-Euroopa]]s on tähtsamateks saakloomadeks pisinärilised ([[uruhiired]], [[hamstrid]], [[hiired]]). Valgevenes on olulisel kohal konnad, kes moodustavad püütavate saakloomade kogusest ligi kaks kolmandikku. Levila lõunaosas võib roomajate osakaal toidu hulgas oluliselt suureneda. Toidu koostis sõltub aastaajast ning selle kättesaadavusest.<ref name="kaitsekava"/>
 
▲== Eluiga ==
 
▲Teadaolev maksimaalne eluiga on 27 aastat.<ref name="loodusõpe"/>
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="birdlife">{{netiviide | URL = http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=3530| Pealkiri = "Lesser Spotted Eagle ''Aquila pomarina''"| Väljaanne = www.birdlife.org| Kasutatud = 7.04.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="raptors">James Ferguson-Lees. "Raptors of the World", Houghton Mifflin Harcourt, 2001. ISBN 978-0618127627. </ref>
<ref name="loodusõpe">{{netiviide | URL = http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=35| Pealkiri = "Väike-konnakotkas"| Väljaanne = www.looduspilt.ee| Kasutatud = 7.04.2011}}</ref>
<ref name="kotkas"eestiloodus>{{netiviide | URL = http://www.kotkasloodusajakiri.ee/Konnakotkaseesti_loodus/artikkel497_482.htmhtml| Pealkiri = "KonnakotkadKaks sarnast ja samas erisugust: konnakotkad"| Väljaanne = www.kotkasloodusajakiri.ee| Kasutatud = 7.04.2011}}</ref>
<ref name="eestiloodus"kaitsekava>{{netiviide | URL = http://www.loodusajakirikotkas.ee/eesti_loodusfailid/artikkel497_482KKK_AP.htmlpdf| Pealkiri = "KaksVäike-konnakotkas. sarnastKaitsekorralduskava"| jaAutor samas= erisugust:Ülo Väli| Failitüüp = PDF| Täpsustus = konnakotkad"| Väljaanne = www.loodusajakirikotkas.ee| Aeg = 2002| Koht = Tartu| Väljaandja = Keskkonnaministeerium| Kasutatud = 7.04.2011}}</ref>
<ref name="kotkas"riigiteataja>{{netiviide | httpURL = https://www.kotkasriigiteataja.ee/Konnakotkas.htmakt/13360504| Pealkiri = "KonnakotkadI ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu"| Väljaanne = www.kotkasriigiteataja.ee| Kasutatud = 7.04.2011}}</ref>}}
<ref name="kaitsekava">{{netiviide | URL = http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AP.pdf| Pealkiri = "Väike-konnakotkas. Kaitsekorralduskava"| Autor = Ülo Väli| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.kotkas.ee| Aeg = 2002| Koht = Tartu| Väljaandja = Keskkonnaministeerium| Kasutatud = 7.04.2011}}</ref>
<ref name="riigiteataja">{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/13360504| Pealkiri = "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu"| Väljaanne = www.riigiteataja.ee| Kasutatud = 7.04.2011}}</ref>
 
}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Aquila pomarina}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Väike-konnakotkas"