Õisu mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 2 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q1378656 (translate me) |
→Ajalugu: link |
||
5. rida:
==Ajalugu==
Õisu mõis rajati tõenäoliselt [[16. sajand]]il. [[1744]]. aastal annetas [[Jelizaveta Petrovna]] [[Karksi orduloss]]i põhjapoolsemad alad (praegune Õisu, [[Morna mõis|Morna]] ja [[Kurvitsa mõis]]a - hilisem Heimtali) admiral [[Peter von Sivers]]i (1674–1740) lesele Sophia Elisabethile. [[Sivers]]ite omandusse jäi mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni.
[[18. sajand]]il lasi [[Friedrich Wilhelm von Sivers]] (1716–1781) viia mõisasüdame selle praegusesse asupaika. Mõisa uushärrastemaja valmis aastatel 1760–1767, suur kõvertall ja viljaait 1762. aastal, teenijatemaja 1777. aastal. Samal ajal rajati ka mõisa laudad, küünid, rehealused, veskid, sepikojad ([[Õisu mõisa sepikoda]]), tubakavabrik, [[tisler]]ikoda, õlle- ning [[viinaköök|viinaköö]]gid.
[[1790]]. aastast sai mõisaomanikuks Friedrich Wilhelmi poeg [[August Friedrich von Sivers]] (1766–1823), tema ajal rajati Õisusse nii uus tubakavabrik kui ka treimis- ja vasksepakoda. Esialgu töötles tubakavabrik peamiselt Ameerikast sisse toodud tubakat, ent peagi oli Õisus ka oma [[tubakaistandus]]. 1809. aastal külastas mõisat [[Aleksander I]], selle külaskäigu mälestuseks püstitati hiljem ka kaks [[marmor]]figuuri, mis paiknesid esialgu pargis (praegu mõisa peahoones): “Justitia” – õigluse ja õigusemõistmise jumalanna ja “Prudentia” – tarkuse ja ettevaatlikkuse võrdkuju. Kujude autoriks on peetud Itaalia [[Carrara]] meistrit [[Giovanni Antonio Cybei]]d.
| |||