Ago Neo: erinevus redaktsioonide vahel

|bgcolor="silver"| Hõbe || [[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936 Berliin]] || [[Vabamaadlusvabamaadlus]]

|bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[Maadlus 19361939. aasta suveolümpiamängudel|1936Euroopa Berliinmeistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1939]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]

'''Ago Neo''', sündinud '''August Neo''' ([[12. veebruar]] [[1908]] [[Vihterpalu]], [[Harjumaa]] – [[19. august]] [[1982]] [[Århus]], [[Taani]]) oli [[eesti]] [[maadlus|maadleja]], olümpiahõbekahekordne [[1936]] [[vabamaadlus]]e [[poolraskekaal]]usolümpiamedalist ja -pronksviiekordne 1936Euroopa [[kreeka-rooma maadlus]]e poolraskekaalus, EM-hõbe [[1934]] kreeka-rooma maadluse [[keskkaal]]us ja [[1937]] kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus, EM-pronks [[1935]] mõlema maadlusviisi poolraskekaalus ja [[1939]] kreeka-rooma maadlusemeistrivõistluste poolraskekaalusmedalist. Ta oli 7-kordne Eesti meister vaba-[[vabamaadlus]]es ja 5-kordne Eesti meister [[kreeka-rooma maadlusesmaadlus]]es ning 28-kordne Eesti koondislane. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus[[poolraskekaal]]us. Elukutselt autojuht. Klubi: [[Tallinna Sport|Tallinna “Sport”]].<ref>[http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/August_Neo August Neo Eesti Spordi Biograafilises Leksikonis] Vaadatud 25. juulil 2013</ref>

Ago Neo hakkas maadlusega tegelema. Kindlasti innustas teda see, et samal aastal tulid [[Osvald Käpp]] ja [[Voldemar Väli]] [[olümpiavõitja]]teks.<ref name=Koik>[[Lembit Koik]]. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". [[Tallinn]], [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1996]], lk. 172-173</ref>

Ago Neo tuli Eesti meistriks vabamaadluses.<ref name=lk323>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 323</ref>

Ago Neo tuli Eesti meistriks vabamaadluses.<ref name=lk323/>

Euroopa meistrivõistlustel [[Praha]]s ei saavutanud ta edu. Hõbemedali said Voldemar Väli ja [[Albert Kusnets]].<ref name=lk133>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 133</ref>

Eesti võitis [[oktoober|oktoobris]] [[Riia]]s [[Läti]] 5:2, kusjuures Neo võitis [[Edvīns Bietags]]i.<ref name=lk327>"100 a<astat Eesti raskejõustikku", lk. 327</ref>

[[November|Novembris]] viigistas Eesti [[Tallinn]]as [[Soome]]ga 14:14. Eestlastest tõsteti esile Neod, [[Kristjan Trossmann]]i ja Voldemar Välja.<ref name=lk131>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 131</ref>

Ago Neo tuli Eesti meistriks vabamaadluses.<ref name=lk323/>

[[Rootsi]]-[[Saksamaa|Saksa]]-[[Ungari]]-Eesti maavõistlusel [[Stockholm]]is jäi Eesti viimaseks<ref name=lk131/>, kuid võitis Tallinnas Läti 5:2<ref name=lk327/>.

[[1932. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese olümpiamängudest]] jäi Eesti üldiselt kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.<ref name=lk131/>

Ago Neo tuli Eesti meistriks vabamaadluses.<ref name=lk323/>

Euroopa meistrivõistlustele [[Helsingi]]sse saadeti Neo asemel [[Olaf Luiga]], kes tuli pronksmedalile nagu ka Albert Kusnets.<ref name=lk133/>

Ago Neo tuli Eesti meistriks kreeka-rooma maadluse [[keskkaal]]us ja vabamaadluse [[poolraskekaal]]us.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 321</ref><ref name=lk323/>

[[Turaani turniirid|II Turaani turniiri]] Helsingis 18. ja [[19. märts]]il võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 136-137</ref>

Ago Neo tuli Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses.<ref name=lk323/>

Euroopa meistrivõistlustele kreeka-rooma maadluses [[Kopenhaagen]]isse saadeti jälle ainult kaks meest: [[Voldemar Mägi]] keskkaalus ja Neo poolraskekaalus. See oli üsna imelik, sest Berliini olümpiamängudel osalemine oli ometigi otsustatud.<ref name=lk134/>

I ringis võitis Neo [[Ede Virág-Ébner]]i (Ungari) 3:0, II ringis loositi vabaks, III ringis seljatas kiiresti [[Isak Paikin]]i ([[Taani]]), IV ringis võitis ka valitseva Euroopa meistri [[Edvīns Bietags]]iBietagsi (Läti) 3:0.<ref name=lk134/>

V ringi pääsesid [[Axel Cadier]] (Rootsi; 1 punkt), Neo (2 punkti) ja [[Paul Böhmer]] (Saksamaa; 4 punkti). Cadier seljatas nad mõlemad, kuid eestlane anti talle loosiga enne vastu ja seetõttu oli I Cadier, II Böhmer ja III Neo.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 134-135</ref>

Vabamaadluses Eesti Euroopa meistrivõistlustel ei osalenud, ei pidanud ka maavõistlusi. Ainus erand on 1935, kui Ago Neo omal käel sõitis [[september|septembris]] EM-ile [[Brüssel]]isse.<ref name=lk135>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 135</ref>

Poolraskekaalus oli 12 maadlejat. I ringis võitis Neo [[Émile Poilvé]] ([[Prantsusmaa]]) 2:1, II ringis seljatas [[Fabio Del Genovese]] ([[Itaalia]]), III ringis võitis [[Paul Dätwyler]]i ([[Šveits]]) 3:0 ja IV ringis [[Hubert Prokop]]i ([[Tšehhoslovakkia]]) 3:0. V ringis oli ta taas Cadieriga vastamisi. Kuigi rootslane polnud sellises vormis kui Kopenhaagenis (seljakaotus Ede Virág-Ébnerilt), võitis ta Neo 3:0 ja medalid olid jagatud: I Virág-Ébner, II Cadier ja III Neo. Ungarlasega, keda Neo kreeka-rooma maadluses tuuseldas, ta kokku ei sattunudki.<ref name=lk135/>

III Turaani turniiril [[15. november|15.]]–[[17. november|17. novembril]] Tallinnas võitis Eesti (18 punkti) Soome (14) ja Ungari (10) ees. Oma kaalu võitsid Voldemar Väli, [[Edgar Puusepp]], Ago Neo (keskkaalus), Olaf Luiga ja [[Kristjan Palusalu]]. [[Kärbeskaal (maadlus)|Kärbeskaal]]lane [[Evald Sikk]] tuli teiseks ja [[sulgkaal]]lane Harald Miss kolmandaks. Ajakirjandus tõstis esile paari päevaga 7 kg maha võtnud Neo head maadlust.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 136</ref>

Ago Neo tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.<ref name=lk323/>

Esialgu kavatseti Ago Neo olümpiale saata keskkaalus ja Olaf Luiga poolraskekaalus, ent Luiga ei suutnud treeningperioodi korralikult läbi teha ja teda koondisse ei arvatud. Selle põhjus selgus mõnevõrra hiljem: 1939 suri 31-aastane Luiga [[vähktõbi|vähki]].<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 137</ref>

Kristjan Palusalu ja Ago Neo pandi välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta meestel paar matši vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda. Kumbki mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi ja mõlemad tõid Eestile kaks medalit.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 181</ref>

Vabamaadlusturniiri I ringis kaotas Neo [[Knut Fridell]]ile (Rootsi) 0:3, kuigi oli kommentaatorite arvates napilt, kuid kindlalt parem. [[Nikolai Kursman]]i meelest olnud Fridell vahepeal koguni õlgadel. Fridell võitis ka kõik teised vastased ja tuli olümpiavõitjaks. Seda kaotust nähes soovitasid Eesti meeskonna juhid Neol turniir pooleli jätta, kuid Neo sai kaotusest suure impulsi.<ref name=lk138>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 138</ref>

II ringis seljatas Neo Euroopa meistri Ede Virág-Ébneri ja III ringis [[Ray Clemons]]i ([[USA]]). Järgnesid 3:0 võidud Paul Dätwyleri ja [[Erich Siebert]]i (Saksamaa) üle ning Ago Neo oli võitnud hõbemedali! Pronks läks Siebertile.<ref name=lk138/>

Üks päev oli puhkuseks ja algas kreeka-rooma maadluse turniir. Neo sai siiski pikema puhkuse: jäi avaringis vabaks.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 141-142</ref>

II ringis anti Neole vastu Axel Cadier ise. Cadier oli jälle tippvormis, võitis teenitult 3:0, võitis teisedki vastased ja tuli olümpiavõitjaks.<ref name=lk141>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 141</ref>

III ringis seljatas Neo [[Franz Foidl]]i (Austria). IV ringis tuli maadelda teiseks favoriidiks peetud haruldaselt jõulise ja kauni kehaga [[Umberto Silvestri]]ga (Itaalia). Ent Neo oli näinud, kuidas Cadier eelmises ringis Silvestri seljatas, ja tegi sama kohe järele. V ringi vastaseks tuli Edvīns Bietags, kes kõik senised vastased oli seljatanud. Neo maadles temaga tasavägiselt, ent lõpu eel suutis lätlane eestlast tõsta ja kohtunikud andsid 2:1 võidu Bietagsile. Kullamatšis võitis Cadier Bietagsi 3:0, ent Neo oli siiski võitnud pronksi. Bietagsi medal jäi Läti ainsaks Berliini maadlusturniirilt.<ref name=lk141/>

Meeskondlikult võitis Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10, 4. Eesti 10, 5. Saksamaa 10, 6. USA 9, 7. [[Türgi]] 4, 8. Tšehhoslovakkia 4, 9. Prantsusmaa 3, 10. Läti 2, 11. [[Kanada]] 1 punktiga. Ungari sai 3 kulda, Eesti 2, Saksamaa 0.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 142-143</ref>

Ago Neo tuli Eesti meistriks nii kreeka-rooma (6. ja [[7. märts]]il [[Viljandi]]s) kui ka vabamaadluses ([[8. jaanuar]]il 1938 [[Tartu]]s).<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 143, 152</ref>

[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Neo seljatas [[Uuno Vento]] 11.27-ga. Veel võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi ja Kristjan Palusalu, kaotasid Evald Sikk kärbeskaalus ja Egon Härma sulgkaalus. Eesti B-s võitis Olaf Luiga [[Elmer Härmä]] 2:1.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 143–145</ref>

EM-ile [[Pariis]]i saadeti täismeeskond. Rongireisi ajal sai Neo aga külma ja haigestus. Kuigi ravimitega saadi [[palavik]] maha ja [[nohu]]stki lahti, soovitasid võistkonna juhid tal loobuda [[Voldemar Roolaan]]e kasuks. Ent Neo avastas, et 13 konkurendi seas pole Axel Cadieri, kes oli tülli läinud oma maadlusliiduga. Rootsit esindas [[Nils Åkerlindh]], kes Berliini olümpial oli vabamaadluse raskekaalus olnud neljas. Seega oli Neol reaalne võimalus lõpuks tulla Euroopa meistriks.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 147</ref>

I ringis seljatas Neo [[Franz Aumeier]]i (Austria) ja II ringis N. Pélissier’ ([[Belgia]]), III ringis võitis Elmer Härmä 3:0. IV ringis sai ta aga Umberto Silvestri vastu õlapõrutuse, maadles, hambad risti, matši lõpuni, kuid passiivsuse tõttu andsid kohtunikud 2:1 võidu itaallasele. Silvestri langes sellegipoolest välja: punktivõit andis talle otsustava, 5. miinuspunkti. V ringis maadles Neo, õlg tuimestatud, [[Werner Seelenbinder]]i (Saksamaa) vastu ja saavutas aktiivsuse tõttu 3:0 võidu. Pärast matši halvenes õlg ometi, Neo küll läks esikohamatšile Åkerlindhi vastu, kuid kaotus oli paratamatu. I Åkerlindh, II Neo, III Seelenbinder.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 147-148</ref>

Palusalu tuli ka Euroopa meistriks, Mägi sai pronksi. Riikide arvestuses sai Rootsi 15, Soome 10, Saksamaa 7, Eesti 6, Läti 2, Türgi ja Norra 1 punkti.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 150</ref>

Eesti võitis [[3. oktoober|3. oktoobril]] Riias Läti 4:3. Võitsid Väli, Puusepp, Neo ja Palusalu.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 151</ref>

[[14. märts]]il kaotas Eesti A Helsingis Soome A-le 2:5 (võitsid Roolaan ja Palusalu, kaotasid [[Juhan Looaru]], [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp ja Ago Neo Elmer Härmäle 0:3) ning Eesti B Soome B-le samuti 2:5 (poolraskekaalus kaotas [[Juhan Kalde]] Uuno Ventole).<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152-153</ref>

Haiguse tõttu, mis andis tunda maavõistlusel, jättis Neo vahele Eesti meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses ning koduses Tallinnas [[24. aprill|24.]]–[[27. aprill]]il peetud Euroopa meistrivõistlused<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152</ref>, kus [[Johannes Kotkas]] tuli Euroopa meistriks, Neod asendanud [[Nikolai Karklin]] tuli hõbedale ja Voldemar Roolaan pronksile<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 156–158</ref>.

[[14. november|14. novembril]] Tallinnas alistas Eesti Saksamaa 5:2. Neo võitis [[Karl Ehret]]i. Kogu kohtumise oli Neo palju ründavam ning sakslane ei teinud ühtki võtet, mistõttu on pisut imelik, et kohtunikud andsid Neole väikese töövõidu 2:1, mitte suure võidu 3:0. Veel võitsid [[Martin Maiste]], [[Adalbert Toots]], Voldemar Roolaan ja Johannes Kotkas. Kaotasid sulgkaallane Aleksander Kukk ja [[kergekeskkaal]]lane Edgar Puusepp.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 160</ref>

[[10. detsember|10.]] ja [[11. detsember|11. detsembril]] Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas Neo Edgar Rohtmetsale 1:2 ja jäi tema järel teiseks.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 161</ref>

[[20. jaanuar]]il [[Berliin]]is kaotas Eesti Saksamaale revanšmatši 3:4. Kolmes kergemas kaalus said Martin Maiste, Hugo Veisman ja [[Aat Männis]] seljakaotuse, erapoolik kohtunik luges ka Voldemar Roolaanele seljakaotuse. Võitsid Puusepp, Neo ja Kotkas. Paul Böhmer oli novembris maadelnud Kotkaga ega saanud talle kuidagi vastu. Nüüd ei jäänud Neolgi seljavõidust Böhmeri üle palju puudu.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 162</ref>

[[26. jaanuar]]il võitis Eesti Prahas Tšehhoslovakkia 5:2. Veisman ja Männis said taas seljakaotuse, kuid Maiste, Mägi, Roolaan, Neo (J. Pelikani vastu) ja Kotkas võitsid.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 162-163</ref>

[[28. veebruar]]il võitis Eesti Tallinnas Läti 6:1. Ainsa seljavõidu sai Maiste, sulgkaallane Sumil kaotas 0:3, punktidega võitsid Toots, Puusepp, Roolaan, Neo ja Kotkas.<ref name=lk163>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 163</ref>

Ago Neo tuli [[5. märts|5.]] ja [[6. märts]]il Tartus Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Edgar Rohtmetsa ja K. Orumetsa ees.<ref name=lk163/>

[[25. märts|25.]] ja [[26. märts]]il kaotas Eesti A Tallinnas Soome A-le 3:4. Võitsid Roolaan, Neo ([[Mikko Mansikka]]t) ja Kotkas, kaotasid Martin Maiste, Johan Viitung, Hugo Veisman ja Edgar Puusepp. Eesti B võitis Soome B 4:3 (poolraskekaalus võitis Rohtmets [[Ilmari Kallio]]t).<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 164</ref>

[[25. aprill|25.]]–[[28. aprill]]il [[Oslo]]s peetud Euroopa meistrivõistlustel osales poolraskekaalus küll vaid 9 maadlejat, kuid kõik tähtsamad olid kohal: Nils Åkerlindh, Edvīns Bietags, [[Mustafa Çakmak]], Karl Ehret, Mikko Mansikka ja Umberto Silvestri.<ref name=lk166>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 166</ref>

I ringis olid nii Neo kui ka tema vastane türklane Çakmak väga passiivsed. Kohtunikud andsid 2:1 võidu Çakmakile ja Neo pidi Euroopa meistriks tulekuks kõik järgmised vastased seljatama. Ta võitiski nii Ehreti, Mansikka kui ka Bietagsi, ent need olid ainult punktivõidud ja Neol sai 5 karistuspunkti täis. Tiitlikaitsjaga ta maadlema ei pääsenudki. I Åkerlindh, II Çakmak, III Neo.<ref name=lk166/>

Kotkas kaitses Euroopa meistri tiitlit, teiseks tuli Puusepp. Riikide arvestuses sai Rootsi 13, Soome 9, Saksamaa 7, Eesti 6, Türgi 4, Ungari 2 ja Norra 1 punkti.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 167</ref>

[[19. november|19. novembril]] Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane Artur Roos kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Mägi keskkaalus. Võitsid Maiste, Väli, Puusepp, Roolaan ja Kotkas.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 168</ref>

Pärast Eesti annekteerimist kutsuti Neo [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] II absoluutsele tšempionaadile koos Kotka ja Karkliniga. Neo sai 14 võistleja seas 9. koha, kaotades Kotkale 9.12-ga. Kotkas võitis, Karklin oli 6.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 189-190</ref>

Sõja ajal emigreerus Ago Neo Rootsi. Ta töötas sealgi autojuhina ning asutas oma väikese veofirma. Ta töötas autojuhina kuni oma surmani, mis saabus 19. augustil 1982 Taanis teel Rootsist Saksamaale. Ta maeti Stockholmi.<ref name=Koik/>