Erinevus lehekülje "Johannes Matvei-Kaarep" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{NPOV}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2013}}
 
'''Johannes Matvei-Kaarep''' (kuni 1935. aastani '''Johannes Matvei'''; surnud [[11. september|11. septembril]] [[1948]]) oli eesti kirjaprohvet.
 
1920. aastal tuli ta usulisele veendumusele ja veetis kolm nädalat Seevaldi vaimuhaiglas<ref>Kristus presidendi kandidaat. Rahvaleht, 11. august 1932, nr. 94, lk. 5.</ref>. Esmalt rakendas Jumal ta tööle rahvamajanduses ja sotsiaalalal, et ta paneks tähele eesti rahva elu ning uuriks Jumala Sõna abil nähtuste põhjusi. 1921. aastal töötas töötas Matvei-Kaarep Toitlusministeeriumis Karja ja Kalanduse Osakonnas asjaajajana. Ta oli valitsevate oludega kursis, seepärast leidsid nii mõnedki Jumala käsul tehtud ettepanekud valitsusvõimude poolt vastuvõtmist ja üleriiklikus ulatuses teostamist<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 6</ref>.
 
1922. aastal kutsuti ta Pärnu Maavalitsuse liikmeks<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 6</ref>. Samal ajal sai ta Jumalalt käsu kirjutada ja kirjastada raamat "Jumal räägib", mis ilmus 1000 eksemplaris, millest üle 800 saadeti Jumala käsul tasuta eesti rahva juhtidele ja ajakirjanikele<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 6–7</ref>.
 
1928. aastal sai Matvei-Kaarep käsu kirjutada teine raamat "Mispärast tahate teie surra?"<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 8</ref>.
 
Raamatus esitatakse Jumala salanõu eestlaste suhtes, tuues arvukalt paralleele Eesti ajaloo ja [[Vana Testament|Vana Testamendi]] sündmuste vahel. Eesti rahvas kasvas ärkamisajal jõuks, kellega maailma riigid arvestama pidid<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 51</ref>. Esimese maailmasõja ajal põgenesid venelased siit mõne sakslase eest pauku tegemata, jättes maha suuri varandusi. See tuletab elavalt meelde [[Süüria]] rahva põgenemist [[Samaaria]] alt prohvet [[Eliisa]] päevil (2Kn7:6).
Ei olnud lihtne saata Jumala sõnumit Eesti endistele riigimeestele – [[Konstantin Päts]]ile, [[Johan Laidoner]]ile ja [[Kaarel Eenpalu]]le, kes oma avalikes sõnavõttudes Jumalast mööda vaatasid ja ainult rahva teeneid esile tõstsid. Veel raskem oli taevast tulnud korralduste edasiandmine [[Jossif Stalin]]ile, [[Karl-Siegmund Litzmann]]ile, [[Hjalmar Mäe]]le ja teistele hilisemal ajal ilma teinud meestele<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 11</ref>.
 
Jumal andis Johannes Matvei-Kaarepile sõpru sealt, kus ta neid oodatagi ei osanud. Ühele neist kinkis ta oma usalduse ja kõigi prohvetlike kirjade ärakirjad – säilitamiseks tulevastele põlvedele. Kui jõuab kätte tema poolt määratud aeg ja Looja lubab, avaneb seegi peidik, et varjatud valguse kätte anda. Praegu [2006?] kannab see veel aastate kootud kuube ja on siiani osanud peitjalegi varjatuks jääda<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 11</ref>.
 
Ta nõudis Litzmannilt ja Mäelt Eesti lipu pühitsemist, mille siis tema kui Kuningate Kuninga esindaja isiklikult uue Eesti Vabariigi valitsuse esindajale pidi üle andma<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 13</ref>.
 
Johannes Matvei-KaarepKaarepil onoli maetudasunikutalu RahumäeHaabersti kalmistuleasunduses, mille talle olevat kinkinud Jumal<ref>JohannesKristus Matvei-Kaareppresidendi kandidaat. RakvereRahvaleht, Nelipüha11. Kogudusaugust 1932, 2006nr. 94, lk. 155.</ref>.
 
Johannes Kaarep on maetud Rahumäe kalmistule<ref>Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006, lk. 15</ref>
 
== Viited ==
 
== Kirjandus ==
*Johannes Matvei-Kaarep. Rakvere Nelipüha Kogudus, 2006.
*Kristus presidendi kandidaat. Rahvaleht, 11. august 1932, nr. 94, lk. 5.
 
{{JÄRJESTA:Matvei-Kaarep, Johannes}}
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Surnud 1948]]
6819

muudatust