Redaktsioon: 23. juuli 2013, kell 23:38 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 945 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuli 2013, kell 14:05 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 945 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
127. rida: [[4. juuni]]–[[6. juuni]] – [[Harjumaa\|Harju-]], [[Virumaa\|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond\|rüütelkond]] koos [[Tallinn\|Tallinna]] linnaga andsid [[Ustavusvanne\|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas\|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le [[20. august]]il sõlmiti Novgorodis Rootsi kuninga Erik IV esindajate ja Venemaa tsaaririigi vahel vaherahu 20 aastaks. [[28. november]] – [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]] andsid oma alad, sealhulgas [[Lõuna-Eesti\|Lõuna-]] ja [[Kesk-Eesti]], [[Poola kuningas\|Poola kuningale]] [[Zygmunt II August\|Zygmunt II Augustile]]; [[Riia]] linn jääb aga kuni [[1582]]. aastani [[vabalinn]]aks; [[Kuramaa hertsog]] [[Gotthard Kettler]] tunnistas end Poola kuninga vasalliks. ==Vene-Liivimaa sõja tulemused== Aastatel 1558–1561 toimunud sõja tulemusel vallutas Venemaa tsaaririik: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond\|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast [[Harjumaa\|Harju-]], [[Virumaa\|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond\|rüütelkonna]] ja [[Tallinn\|Tallinna]] linna poolt [[Ustavusvanne\|ustavusvande]] andmist [[Rootsi kuningas\|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le: [[Tallinn]], [[Harjumaa]] ja pool Virumaad. Taani kuningas [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop\|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)\|Johannes V]] [[Saare-Lääne piiskopkond\|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond\|Kuramaa piiskopkonna]], mille andis valitseda oma vennale [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]]. [[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti Liivi ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]], ainsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn]]a staatusesse. Detsembris 1561, mehitati Leedu-Poola võimu all läinud endised [[ordulinnus]]ed: [[Pärnu ordulinnus\|Pärnu]], [[Paide ordulinnus\|Paide]], [[Võnnu ordulinnus\|Võnnu]], [[Härgmäe ordulinnus\|Härgmäe]], [[Helme ordulinnus\|Helme]], [[Volmari ordulinnus\|Volmari]], [[Trikata ordulinnus\|Trikata]], [[Grobina ordulinnus\|Grobina]], [[Aluliina ordulinnus\|Marienburg]], [[Dünaburgi ordulinnus\|Dünaburgi]] jt. ==Vaata ka== [[Koadjuutorivaenus]] [[Liivi sõda]] [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]] *[[Eesti varauusaeg]]: [[Rootsi aeg]], [[Poola aeg]], [[Taani aeg]]

Vene-Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel