Toomemägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
[[1030]]. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid [[1061]]. aastal löödi nad nii Tarbatust kui ka Ugandi aladelt välja.
Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt [[1223]] oli siinsetel aladel toimunud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] ehk [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistse vabadusvõitluse]] üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem, [[1224]]. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. [[Rootsi ajal]] toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu [[bastion]]i ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat [[vallikraav]]i.
Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. [[Tartu ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu Tähetorn|Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukoguks]].
| |||