Toomemägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
8. rida:
Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt [[1223]] oli siinsetel aladel toimunud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] ehk [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistse vabadusvõitluse]] üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem, [[1224]]. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal.
Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. [[Tartu ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu Tähetorn|Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu ülikooli raamatukoguks]].
Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehis[[grott]] ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: [[Inglisild|Ingli]]- ja [[Kuradisild]].
Toomemäel asub ka [[Toomemäe ohvrikivi]], mille autentsus ja päritolu on teadmata. Monumentidest paiknevad seal [[Kristjan Jaak Petersoni monument|Kristjan Jaak Petersoni]], [[Villem Reimani monument|Villem Reimani]], [[Karl Ernst von Baeri monument|Karl Ernst von Baeri]], [[Ernst Bergmanni monument|Ernst Bergmanni]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni monument|Friedrich Robert Faehlmanni]] kujud, samuti [[Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk]] ning ülikooli raamatukogu esimese direktori [[Karl Morgenstern]]i aia, nn [[Area Morgensterniana]] tähis.
==Tänapäev==
Tänapäeval tegutseb toomkiriku restaureeritud osas [[Tartu Ülikooli ajaloo muuseum]], tornidesse on rajatud vaateplatvormid. Endise [[sünnitusmaja]] hoonesse on kolinud [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]]. Vana Anatoomikum on 2013. aasta suve seisuga restaureerimisel, misjärel sinna asub järel Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tähetorn tegutseb teadusmuuseumi ning hobiastronoomia keskusena. Endise sõjaväehaigla hoones paikneb praegu [[Riigikohus]]. Kesklinna poolsel nõlval seisvas kunagises [[Ado Grensztein]]i majas tegutses pikka aega [[Tartu mänguasjamuuseum]], mis nüüdseks on kolinud Lutsu ja Jakobi nurgale; [[Grenszteini maja]]st on saanud taas elumaja. Mäe nõlva sisse ehitatud püssirohukeldris tegutseb [[Püssirohukelder|sellenimeline restoran]].
Uushooneid pole Toomemäele viimastel aastakümnetel kuigivõrd rajatud, ainus on 1990. aastatel toomkiriku lähedale ehitatud kohvik Rotund.
==Galerii==
| |||