Erinevus lehekülje "Keila mõis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Kindlustatud hoone kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ''ca'' [[1802]]. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.<ref name="Nurger"/>
 
1917. aastal ostis Keila mõisa Eesti ärimees [[Alfred Kalm]]. 1919. aasta maareformiga rekvireeriti kõik mõisad ja mõisamaadest tuli loobuda ka A. Kalmul. Kuna ta soovis siiski mõisa omanikuks jääda, tuli tal Eesti riigilt mõis uuesti välja osta. 1926. aastal müüs Kalm mõisa riigile tagasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist omandas Alfred Kalmu pojapoeg Arne Kalm mõisa uuesti, kuid loovutas selle hiljem Eesti Kultuuriministeeriumile.<ref name="kalm"> Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.<ref name="hmk"/>
 
17. sajandil erakätesse läinud mõisa omanike hulka kuulusid:<ref name="eha"/>
Anonüümne kasutaja