Moskva-Leedu sõda (1492–1494): erinevus redaktsioonide vahel

 

Sõjategevuse ajal ei olnud kahe riigi vahel kuulutatud välja ametlikku sõda ning ametlikult sõdisid vaid piirialade osastisvürstid ning Moskva väed liitusid sõjategevusega vaid, kui Moskva teenistusse läinud vürstide õigusi piirati. Vjazmamaa vallutamisel toimus võimuvõitlus valitseva Vjazma vürsti, kes säilitas ustavuse Leedu suurvürstile ja tema hõimlase vahel, kes oma valdustega tahtis minna Moskva teenistusse. Moskva vägede sekkumise tulemusel valitsev vürst pagendati, Moskva teenistusse läinud vürstide õigused ja valdused tagastati ning nad võeti uute valdustega Moskva teenistusse.

==Sõja lõpp ja rahuleping==

[[23. jaanuar]]ist kuni [[1. veebruar]]ini peeti Moskvas rahuläbirääkimisi ning veebruaris [[1494]] sõlmiti poolte vahel "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja [[Vjazma]]maa Moskva suurvürstiriigile, kes tagastas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile [[Ljubutsk]]i, Serpeiski, Mosalski, [[Opakov]]i ja ütles lahti nõudmistest [[Smolensk]]ile ja [[Brjansk]]ile.