Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga.jpg|pisi|Koluvere linnus ja vallikraav]]
[[Pilt:2008 08 16 Koluvere lossi sild üle Liivi jõe.jpg|pisi|Koluvere lossi sild üle Liivi jõe]]
'''Koluvere piiskopilinnus''' ([[saksa keel]]es ''Lode'', [[soome keel]]es ''Lukkolinna''<ref>Iso Tietosanakirja VIII, Kirjastus OÜ Otava, Helsingi 1935</ref>) asub [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Kullamaa vald|Kullamaa vallas]] [[Risti-Virtsu maantee]] ääres.
Koluvere piirkond ja [[Läänemaa]] vallutati [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|13. sajandi alguses]] [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vägede poolt. Pärast [[1224. aasta ülestõus]]u ebaõnnestunud katset ristisõdijatest vabaneda läks Läänemaa [[Mõõgavendade ordu]] kätte. 1228. aastal moodustati [[Saare-Lääne piiskopkond]], mille keskus rajati [[Lihula]]sse. Kullamaale jäi piiskopkonna stiftifoogti residents ja stiftifoogtiks oli Johannes de Lode. 1234. aastal vallutasid ordurüütlid Kullamaa linnuse ja maksustasid ümbruskonna vasallid ning vastristitud.
[[Koluvere (Kullamaa)|Koluvere]] [[linnus]] ([[saksa keel]]es ''Lode'', [[soome keel]]es ''Lukkolinna''<ref>Iso Tietosanakirja VIII, Kirjastus OÜ Otava, Helsingi 1935</ref>) rajati aastatel [[1234]]–[[1238]], kuna [[stiftifoogt]]i [[Johannes de Lode]] pojad ei soovinud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopi]] uue maahärra võimule alluda. 1238 palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasivallutamiseks vendade Lodede käest. [[13. sajand]]i teiseö poolel puhkes uus konflikt [[Liivi ordu]] ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas Koluvere linnuse, mis jäi nende kätte mitmeks aastaks. Sisetülide käigus linnus hävitati ja sellest linnusest, mis asus samal kohal, ei ole meie ajani midagi säilinud.▼
▲[[Koluvere (Kullamaa)|Koluvere]] [[linnus]]
Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus pärast Lodedele kuulunud linnuse hävitamist. Meieni säilinud hoone pärineb piiskop [[Winrich von Kniprode]] valitsusajast [[1383]]–[[1419]]. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne [[tornlinnus]], külgede pikkusega 9,2 meetrit. Põhikorruse [[mõigasroie]]tega võlvlagi lubas oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust. ▼
▲Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati [[13. sajand Eestis|13. sajandi]] lõpus pärast
[[14. sajand]]i algul alustati torni juurde [[konvendihoone]] tüüpi linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid [[refektoorium]] ja [[kabel]], põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. Kindluse [[siseõu]]e ümbritses [[ristikäik]]. Nelinurkse linnuse küljepikkused olid 42×45 meetrit. Linnus asus ülespaisutatud [[Liivi jõgi|Liivi jõe]] [[saar]]el, millele oli kaitsevõime suurendamiseks lisaks kaevatud [[vallikraav]]id. Soisele pinnasele ehitatud linnusehoonete [[vundament]]ide alla oli pandud [[palk]]idest [[parv]]ed. Pärast [[1541]]. aastat ehitati värava kaitseks Liivi jõe poolsesse nurka ümmargune [[suurükitorn]].
11. rida ⟶ 13. rida:
Esmakordselt oli ajaloodokumentides Koluvere lossi (''Schlosse Lode'') märgitud aastal [[1427]]. [[1496]]. aastal mainiti dokumentides esmakordselt [[Koluvere mõis]]a.
Koluvere linnus toimis [[1439]]. aastast alates ühena [[Saare-Lääne
[[Pilt:Koluvere linnus sillalt vaadatuna.jpg|pisi|Koluvere linnus sillalt vaadatuna]]
[[Pilt:Koluvere linnuse väravatorn.jpg|pisi|Väravatorn]]
Saare-Lääne piiskopkonna siseses võimuvõitluses vallutas [[koadjuutor]] [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]] [[1532]]. aastal Koluvere. Piiskop [[Reinhold von Buxhövden]] sai linnuse tagasi [[1534]]. aastal ja elas siin kuni surmani [[2. mai]]l [[1557]]. Lossi seinal võib näha tema raidkivist vapi kujutist. Pärast Reinholdi surma läks Koluvere linnus piiskopi [[Johann V von Münchhausen]]i ja tema venna stiftifoogti [[Christoph von Münchhausen]]i valdusse. Vennad müüsid piiskopkonna koos linnustega [[Taani kuningas|Taani kuningale]] [[Frederik II]]-le, kes andis selle [[1560]] oma vennale hertsog [[Magnus]]ele. 1560. aastal üritasid linnust vallutada ka eesti talupojad [[Koluvere ülestõus]]u käigus, kuid linnus jäi vallutamata.
Alanud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal vallutasid Koluvere linnuse [[1564]] rootslased [[Henrik Klasson Horn]]i juhtimisel. [[23. jaanuar]]il [[1573]] toimus linnuse lähedal [[Koluvere lahing]] [[rootsi]] palgasõdurite ([[mõisamehed|mõisameeste]]) ja [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva
[[27. jaanuar]]il [[1576]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene-Rootsi sõjas]] vallutas Koluvere linnuse [[Moskva
[[17. sajand]]il kaotas Koluvere linnus sõjalise tähtsuse ja kustutati kindluste nimistust.
25. rida ⟶ 27. rida:
[[1646]] kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] Koluvere mõisa koos 28¾ [[adramaa]] suuruse maavaldusega [[kindralleitnant|kindralleitnandile]] ja [[maanõunik]]ule [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwenile]]. [[Löwen]]ite suguvõsa valduses oli Koluvere mõis kuni aastani [[1771]].
1771. aastal kinkis [[Katariina II]] Koluvere mõisa oma favoriidile [[Grigori Orlov]]ile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses [[Württemberg]]i [[printsess]]i [[Auguste Karoline]]t, kes saadeti siia [[1787]]. aastal
Mõisa ajal kerkis siia imposantne majandushoonete kompleks ning maaliline park sammaspaviljoni, [[tiik]]ide ja kaarsillaga, mida ehtisid [[obelisk]]id. Aastail [[1840]] ja [[1905]] loss põles ja taastati [[uusgootika|uusgooti stiilis]] (tornide sakmelised rinnatised, teravakaarsed aknaavad jms, mis hiljem eemaldati).
54. rida ⟶ 56. rida:
*[http://www.koluvere.com/ www.koluvere.com]
*[http://www.koluvereloss.com/ www.koluvereloss.com]
*[http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=44&Itemid=214 Koluvere loss], [[Läänemaa Muuseum]]i kodulehel
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=417 Koluvere loss otsib kosilast], [[Lääne Elu]], 18. november 2000
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=884 Koluvere loss võib hävida], Lääne Elu, 7. juuli 2001
| |||