Tsüstiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{oodake}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{italic title}}
{{Taxobox
14. rida:
| subphylum = [[Varsokasnahksed]] ''[[Pelmatozoa]]''
| classis = '''Tsüstiidid''' ''Cystoidea''
| classis_authority = Buch, [[1844]]<ref>Pearse, Arthur Sperry, "Zoological names. A list of phyla, classes, and orders, prepared for section F", American Association for the Advancement of Science, 1947, Durham, N.C., Duke University Press, [http://archive.org/stream/zoologicalnamesl1947pear#page/n1/mode/2up]</ref>
| classis_authority =
| subdivision_ranks =
| subdivision =
}}
'''Tsüstiidid''' ehk '''merikerad''' (''Cystoidea'') on [[teissuused|teissuusete]] põhikonda [[okasnahksed|okasnahksete]] (''Echinodermata'') [[hõimkond (bioloogia)|hõimkonna]] alamhõimkonda [[varsokasnahksed]] (''Pelmatozoa'') kuuluvate merelise eluviisiga välja surnud [[loomad]]e klass.<ref>http://sn2000.taxonomy.nl/main/classification/40670.htm</ref><ref>http://www.encyclopedia.com/doc/1O13-Cystoidea.html</ref><ref>http://www.mineralienatlas.de/lexikon/index.php/FossilData?fossil=Cystoidea</ref>
 
==Morfoloogia==
Tsüstiidid olid väga erineva suuruse ning kujuga, nii perekonniti kui liigiti ja ka indiviiditi. Enamik merikerasid olid arvatavasti kas bilateraalsümmeetrilised ehk radiaalse kujuga kehaga.
Enamik merikerasid olid bilateraalsümmeetrilised, kotja, keraja või kausikujulise kehaga.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]". 2. kd., lk. 148</ref>
Plaatidest rüüga (ingl k ''theca'') kaetud keha oli neil kinnistunud kas lüliliste varrekestega ehk otse merepõhja.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]". 2. kd., lk. 148</ref> Suuava asus neil plaatidest rüü pealmises osas.
 
==Geokronoloogia==
28. rida:
 
==Anatoomia ja füsioloogia==
Tsüstiitidel oli, sarnaselt paljudele teistele okasnahksetele, keha läbiv veesoontevõrgustikvee- vaskulaarsoonte võrgustik (ingl k ''hydrovascular system'') ehk [[hiljusesüsteem|hiljuse]]- ehk ambulakraalsüsteem, mis oli neil abiks liigutamisel aga ka väliskeskkonnaga suhtlemisel. VeesoonedSooned aga koondusid sõlmekestesse ehk kottidesse, ka Poli põiekestesse, mis toimisid vedelikureservuaarina.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]". 2. kd., lk. 148</ref>
 
Neil oli välja arenenud algeline [[närvisüsteem]].
 
Tsüstiitidel toimis paljunemine [[Suguline paljunemine|suguliselt]]. Nende paljunemisorganid asusid keha sees paiknevas õõnsuses (ingl k ''calyx'').
35. rida ⟶ 37. rida:
 
==Süstemaatika==
Tsüstiidid jaotatakse mitmesse perekonda:<ref>http://sn2000.taxonomy.nl/main/classification/40672.htm</ref><ref>http://taxonomicon.taxonomy.nl/TaxonTree.aspx?id=40672&tree=0.1&syn=1</ref>
*[[Echinosphaerites]] † (Wahlenberg, 1821[1819])
*[[Lepadocystis]] † (Carpenter, 1891)
*[[Proteroblastus]] † (Jaekel, 1895)