Erinevus lehekülje "Ernst Põdder" redaktsioonide vahel

Parandatud
P (Bot: Migrating 5 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q2669898 (translate me))
(Parandatud)
'''Ernst-Johannes Põdder''' [[Vabadusrist|VR I/1]] ([[10. veebruar]] [[1879]] – [[24. juuni]] [[1932]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane, [[kindralmajor]] (aastast 1918).
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #B22222
}}
{{Vabadusrist|I/1}}
'''Ernst-Johannes Põdder''' [[Vabadusrist|VR I/1]] ([[10. veebruar]] [[1879]] – [[24. juuni]] [[1932]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane, [[kindralmajor]] (aastast 1918).
 
==Elulugu==
Ernst Põdderi isa oli [[Alatskivi mõis]]as [[Nolcken|Nolckenite]] kammerteener [[Alatskivi mõis]]as, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti [[Tartu Maarja kirik]]us ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun [[Arved Ernst Nolcken]] abikaasaga ja [[Johannes Schmidt]]. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas [[Turkmenistan]]is pangaametnikuna.
 
Ernst Põdder asus üheksa-aastaselt õppima [[Tartu Linnakool]]i õppima, kus omandas [[algharidus|alg-]] ja [[põhiharidus]]e. Peale õpinguid astus ta [[1898]]. aastal [[Vilno sõjakool]]i, mille lõpetas [[lipnik]]una [[1900]]. aastal.
 
==Teenistus Vene keiserlikus armees==
[[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ülendati Ernst Põdder [[rood]]uülemaks ja leitnandiks.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] tõusis ta [[staabikapten]]ist [[polkovnik]]uks, kamandaskäsutas [[pataljon]]i, sai ta neljal korral haavata ja põrutada. Venemaa keisririigi [[Teenistusastmete tabel|teenistusastmete tabeli]] statuudi kohaselt omas polkovniku auastme omanik õiguse edasipärandatavale aadlitiitlile.
 
==Teenistus Eesti rahvusväeosades==
Ta oli [[1917]]. aastal [[Vene]] armee koosseisus moodustatud [[eesti rahvusväeosad|eesti rahvusväeosa]] komandör, . [[22. juuli]]l [[1917]]. aastal määrati Ernst Põdder [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemaks ja oli hiljem üks [[Omakaitse]] organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemine ning laastamine talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka [[bolševikud|bolševike]] kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista.
ja ta oli hiljem üks [[Omakaitse]] organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemise ning laastamise talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka bolševike kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista.
 
1918. aasta veebruarikuu teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|mandrile]]. Sama aasta märtsis ülendas [[Eesti Ajutine Valitsus]] Ernst Põdderi [[kindralmajor]]iks. Sakslased Eesti [[Omakaitse]]t ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma [[Bürgerwehr]]i (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust [[Kaitseliit]]u. [[12. märtsilmärts]]il [[1918]]. ülendas Eesti Ajutine Valitsus E. Põdderi [[kindralmajor]]iks. Sakslased vangistasid ta rahvusliku tegevuse pärast umbes kuuks ajaks.
 
Saksa väed lahkusid 1918. aasta novembris Eestist. Omakaitsest sai [[Kaitseliit#Ajalugu|Eesti Kaitse Liit]] [[11. november|11. novembril]] [[1918]]. Juhatuse esimeheks valiti admiral [[Johan Pitka]] ja ülemaks kindralmajor Ernst PõdderiPõdder.
 
== Osalemine Eesti Vabadussõjas ==
[[17. detsember|17. detsembril]] 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks.
 
Aprillis 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]-[[Roopa]]-[[Võnnu]]-[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa Landeswehri ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus.
 
1919. aasta lõpus [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurde oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga,. vaenlaseVaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel.
 
Põdder oli ainus [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] auliige, kuna tegevsõjaväelased ei tohtinud poliitilistes organisatsioonides tegutseda.
== 1. detsembri mäss ==
 
== 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumine ==
Juhuse tahtel oli kindral Ernst Põdder Tallinnas ja ööl vastu [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembrit]] pidutses [[Lindeni restoran]]is.
 
{{Tsitaat|“Kindral Põdder oli esimene, kes sisenes postkontorisse. Trepil seisis püssiga mees, kes tõstis relva ja suunas selle kindralile. Ta oli meist vasakul ülal, trepikäänaku jagu kõrgemal. Kindral Põdder tegi siis ühe parima lasu, mida eales olen näinud. Kui ta vilksamisi märkas peakohal sihtivat meest, tulistas ta teda üle oma vasaku õla. Kuul tabas punast lõua alla, tungis üles ajju ning mees varises surnult maha. Läksin ohvitseridega postkontorisse kaasa. Nad leidsid veel viis punast ja lasid nad kõik maha. Kaks neist olid surma hetkel ametis Venemaale appikutse saatmisega.“|Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondent [[Donald Day]] kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], Kultuur ja Elu, nr 1/2009 </ref>|}}
 
==Surm ja matused==
Põdder oli ainus [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] auliige, kuna tegevsõjaväelased ei tohtinud poliitilistes organisatsioonides tegutseda.
 
Ernst Põdder suri 24. juunil 1932. Matusteteenistus toimus [[Tallinna Kaarli kirik]]us ja põrm viidi sealt suurtüki [[lafett|lafetil]] Juhkenthali [[Kaitseväe kalmistu]]le, mida saatis umbes 10 000 leinajat kõigist Eestimaa paigust.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
*[[2002]]. aastal, kindrali 70. surma-aastapäeval, paigaldati [[Barclay hotell]]i fuajeesse [[Tartu]]s, aadressil Ülikooli tänav 8, [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef|Ernst-Johannes Põdderi bareljeefiga mälestustahvel]]. Selles majas asus aastatel [[1920]]-[[1930]] Eesti kaitsevägede 2. diviisi staap, mille ülemana ta teenis.
Ernst Põdderi mälestuse jäädvustamiseks on [[Tartu]]s paigaldatud tema [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef|bareljeef]]. *Sõjaeelses Eesti Vabariigis nimetati kindral Ernst Põdderi nime järgi üks tänav Tartus. See nimetus antiümber [[Pepleri tänav]]ale Tartus [[1932]]. aastal, kui kindral suri. Hiljem on tänav kandnud [[Rudolf Pälson]]i nime ja alates 1991. aastast on see taas Pepleri tänav.
 
== Isik kujutavasKujutamine kunstis ==
Ernst Põdderit kujutatakseon kakujutatud filmis [[Detsembrikuumus]], kus tema tegelaskuju mängib [[Tõnu Kark]].
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Isik kujutavas kunstis ==
 
Ernst Põdderit kujutatakse ka filmis [[Detsembrikuumus]], kus tema tegelaskuju mängib [[Tõnu Kark]].
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=ametikoha loomine | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[11. november]] [[1918]] – [[4. aprill]] [[1919]]| järgnev=[[Eduard Alver]]}}
{{lõpp}}
== Viited ==
{{viited}}
 
{{Commonskat|}}
Anonüümne kasutaja