1917: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Sündmused Eestis: lisa |
→Sündmused Eestis: toim |
||
108. rida:
== Sündmused [[Eesti]]s ==
*[[14. jaanuar]] (vkj. 1. jaanuar) – Eestis loendati kokku 37 [[keskharidus]]<nowiki/>kooli: 6 [[poeglastegümnaasium]]<nowiki/>i, 3 [[reaalkool]]<nowiki/>i, 1 poeglaste eragümnaasium, 4 poeglaste erakeskkooli, 1 [[progümnaasium]]<nowiki/>ikursusega poeglaste erakool, 10 tütarlastegümnaasiumi, 4 tütarlaste eragümnaasiumi, 1 tütarlaste eraprogümnaasium, 5 gümnaasiumikursusega tütarlaste erakeskkooli ja 2 progümnaasiumikursusega erasegakooli<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181</ref>. Neis koolides õppis kokku 13 050 õpilast, kellest umbes 7000 olid [[eestlased]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
*[[12. aprill]] – (vkj. 30. märts) [[Venemaa Ajutine Valitsus]] kinnitas määruse "[[Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]". Eesti ala ühendati ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, kelle juurde tuli nõuandva organina moodustada [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Ajutine Maanõukogu]].
*[[23. mai]] (vkj. 10. mai) – [[Soome]]s, [[Lappeenranta]]s moodustati [[Eesti Sõjaväelaste Liit]].
*[[9. juuni]] (vkj 27. mai) – asutati [[Eesti Õpetajate Liit]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
*[[14. juuli]] (vkj 1. juuli) – [[Toompea]]l toimus esimene [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] (Maapäeva) istung<ref name="Kronoloogia, 2007: 184">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref>. Istungi asjaajamiskeel oli eesti keel<ref name="Kronoloogia, 2007: 184"/>. Istungi esimeheks valiti {{kas|tööerakondlane}} [[Artur Vallner]]<ref name="Kronoloogia, 2007: 184"/>. Istungil esitasid Petserimaa eestlased ([[setud]]) palve, et [[Pihkva kubermang]]u [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja [[Irboska vald]] koos [[Petseri]] linnaga ühendada Eestimaaga<ref name="Kronoloogia, 2007: 184"/>.
* [[15. juuli]] (vkj 2. juuli) – [[Venemaa Ajutine Valitsus]] andis välja [[leviseadus]]e, millega loodi uut liiki [[haldusüksus]]ed – [[alev]]id.
* [[15. juuli]] (vkj 2. juuli) – Tallinnas [[Estonia teatri saal|Estonia teatri saalis]] kogunes [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] ([[esimees Jüri Vilms]]) eestvedamisel kokku ülemaaline rahvaasemike kongress ehk [[rahvakongress]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref>. Kongressi eesmärk oli lahendada {{kas|[[Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]]}} valimiste ja [[kubermangukomissar]]i võimukriis<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Kongressil osales 800 esindajat, ent erimeelsuste tõttu kongress lõhenes ja [[vasakpoolsus|vasak]] tiib, kes jäi vähemusse, lahkus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
* [[15. juuli]] (vkj 2. juuli) – [[Narva Seltskondlik Komitee]] viis läbi rahvaküsitluse [[Narva]] haldusliku kuulumise osas<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Küsitluse tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumist [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnast]] ja ühtlasi loodava Narva maakonna kuulumist Eestimaa koosseisu<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
*[[16. juuli]] (vkj 3. juuli) – Tallinnas [[Estonia teatrisaal|Estonia teatrisaalis]] toimus hoolimata [[enamlased|enamlaste]] organiseeritud töölismeeleavaldusest [[17. juuli]]ni kestnud rahvaasemike enamuse (500 [[delegaat]]i) [[rahvuskongress]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref>. Kongressil lepiti kokku, et otsustatakse taotleda üheõiguslikku Eesti osariiki föderatiivse Vene riigi koosseisus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
* [[
* [[24. august]] – [[Friedrich Akel]] lahkus [[Tallinna Linnavolikogu]] esimehe kohalt.
*[[
*[[24. oktoober]] (vkj. 11. oktoober) – [[Eesti Maanõukogu]] võttis vastu otsuse [[Eesti]] välisesinduste loomise kohta.
*[[
*[[9. november]] (vkj. 27. oktoober) – [[Viktor Kingissepp]] võttis kubermangukomissar [[Jaan Poska]]lt asjaajamise üle, algas enamlaste järjest tugevnev [[terror]]irežiim [[Eesti]]s<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
*[[23. november]] – [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] [[dekreet|dekreediga]] kaotati Eestis [[seisuslik kord]].
*[[28. november]] (vkj. 15. november) – lähtudes asjaolust, et [[Venemaa]]l võimu haaranud [[bolševikud]] on end lahti öelnud riigivõimu senisest kontinuiteedist, kuulutab [[Toompea]]l kogunenud Maanõukogu end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni [[Eestimaa]] ainsaks kõrgemaks võimukandjaks<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.
*[[7. detsember]] – tsaaritruuduse [vastandina riigitruudusele] põhimõttest lähtuvalt ning järgides [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] eeskuju 4. oktoobrist kuulutas [[Saaremaa Rüütelkond]] end [[Venemaa]]st sõltumatuks ja esines [[sõjakuberner]] [[Adolf von Seckendorff]]i kaudu [[Saksa keiser|Saksa keisri]] ees palvega [[Saaremaa]] ühendamiseks [[Saksamaa]]ga.
*[[13. detsember]] – [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] komitee otsusega kuulutas Eestimaa rüütel- ja maiskond [[Eestimaa]] Venemaast sõltumatuks ning palus [[Saksa keisririik|Saksa keisririigilt]] kaitset ja maa kohest okupeerimist Saksa vägede poolt.
*[[30. detsember]] – [[Liivimaa maapäev|Liivimaa rüütel- ja maiskonna maapäev]] kuulutas Liivimaa Vene riigist sõltumatuks ja palus Saksa keisririigil võtta [[Liivimaa]] Saksa riigi kaitse alla.
*Tallinna elanike arv oli 179 000.
| |||