Redaktsioon: 18. juuli 2013, kell 22:18 redigeeri Tibukonn (arutelu \| kaastöö) 447 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. juuli 2013, kell 11:37 redigeeri eemalda 90.191.109.202 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Liiva_railway_station_building_15May2009.jpg\|right\|thumb\|Liiva jaamahoone]] [[Pilt:Train_in_Liiva_railway_station_15May2009.jpg\|right\|thumb\|Reisirong Liiva jaamas]] '''Liiva raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Tallinn]]as [[Nõmme]]l [[Liiva asum]]is, [[Männiku tee]] ja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)\|Vabaduse puiestee]] ristumiskoha lähedal. Liiva raudteejaam asub [[Balti jaam]]ast mööda raudteed 7 kilomeetri kaugusel. Jaamas peatuvad [[Edelaraudtee]] [[reisirong]]id (liiguvad [[Tallinna–Viljandi raudteeliin\|Viljandi]], [[Tallinna–Türi raudteeliin\|Türi]], [[Tallinna–Pärnu raudteeliin\|Pärnu]], [[Tallinna–Lelle raudteeliin\|Lelle]] ja [[Tallinna–Rapla raudteeliin\|Rapla]] suunas), kokku umbes 20 väjumist päevas. 15. rida: Kuni [[1971]]. aastani oli jaamas [[kitsarööpmeline raudtee]]. [[1913]]–[[1971]] algas jaamahoone ja veetorni vahelt [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee]]lõik, ~~mille~~mis oli kuni 1962 aastani osa [[Liiva–Vääna raudtee]]st. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli [[Rahumäe viadukt]] üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu [[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam\|Rahumäe kitsarööpmelise jaama]] juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus [[Nõmme-Väikse–Sõrve raudtee]]na ja sellel liikusid [[Tallinna–Vääna raudteeliin\|Tallinna–Vääna]] reisirongid. ==Jaamahoone== Liiva [[jaamahoone]] valmis 1917 aastal [[Peeter Suure Merekindlus]]e raudtee tüüpkavandi järgi. [[Laiarööpmeline raudtee\|Laiarööpmelise]] [[Tallinn-Viljandi raudteeliin\|Tallinn-Viljandi raudtee]] lääneküljel asub ühes jaamahoonega ka 1917 aastal valminud veetorn. Jaamahoone kuulub [[Edelaraudtee]]le ja on tänaseni kasutuses. ==Pilte==

Liiva raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel