Taani valdused Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
43. rida:
Aastatel [[1219]]–[[1220]] koostasid mungad, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid, nimistu üle 500 kohanime Harju- ja Virumaalt sisaldava [[Suur Eestimaa nimistu|Suure Eestimaa nimistu]], kus oli ära toodud on ka maavaldussuhted. Nimistusse koondati omanditiitlite revisjoniks ning märgiti külanimede juurde, millisesse kihelkonda ja kirikukihelkonda need kuulusid.
{{vaata|Taani hindamisraamat}}
===Vaimulik võim, Tallinna piiskopkond===
Kiriklikult moodustati Taanile tagastatud aladest [[Katoliku kirik Eestis|Rooma-Katoliku kiriku]] [[Tallinna piiskopkond]], mis allus kuni [[1374]]. aastani [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[Lundi peapiiskop|peapiiskopile]], [[Rootsi]]s. [[Piiskop]]i asukohaks määrati Tallinn ning tema [[diötsees]]i kuulus peale Harju- ja Virumaa veel Järvamaa. Virumaale oli paavsti poolt määratud ka [[Virumaa piiskop]]. Ilmalikku võimu Tallinna piiskopil ei olnud ja ta ei kuulunud Vana-Liivimaa [[maahärra]]de hulka. [[13. sajand]]il, kuni [[1274]]. aastani eksisteeris veel [[Virumaa piiskopkond]], mis ühendati [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonnaga]].
===Kuninga läänimehed===
Eestimaa hertsogkonna maavaldused olid suures osas [[Valdemar-Eriku lääniõigus]]e alusel [[lään]]istatud saksa päritolu vasallidele. [[13. sajand]]il kuulus Harju ja Viru vasallide hulka ka eestlasi (erinevatel andmetel umbes 10-30 % vasallide üldarvust, tuntuimad [[Clemens Esto]], Villelemp, Hermann Osilianus, Hildelemp jt{{lisa viide}}).
 
Saksa läänimeeste iseseisvus kuninga asevalitseja suhtes on küllaltki suur. Põhilist läänisuhte kohustust, osalemist [[süserään]]i väes sõdades nad ei täitnud. Kuna ka Taani kuningas ei suutnud osutada neile sõjalist abi sõjategevuses mittealluva maarahvaga ning idasuunalt [[Novgorodi vabariik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]) teostatavate sõjaretkede vastu, tekkisid Taani kuninga vasallidel (omaaegses kirjaviisis kuninga meestel, ladina ''homines regis'') tihedad kontaktid [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnaga]], kellega neil olid ühised vaenlased. Kuninga läänimehed osalesid koos Mõõgavendade orduga, Taani kuninga nõusolekul, koos tema poegadega, sõjaretkel 1240. aastal Venemaale. 1241. aastal osalesid läänimehed ka ordu sõjaretkes [[Vadjamaa]]le.
{{Vaata|13. sajand Eestis}}, ''[[14. sajand Eestis]]''
 
===Vaimulik võim, Tallinna piiskopkond===
Kiriklikult moodustati Taanile tagastatud aladest [[Katoliku kirik Eestis|Rooma-Katoliku kiriku]] [[Tallinna piiskopkond]], mis allus kuni [[1374]]. aastani [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[Lundi peapiiskop|peapiiskopile]], [[Rootsi]]s. [[Piiskop]]i asukohaks määrati Tallinn ning tema [[diötsees]]i kuulus peale Harju- ja Virumaa veel Järvamaa. Virumaale oli paavsti poolt määratud ka [[Virumaa piiskop]]. Ilmalikku võimu Tallinna piiskopil ei olnud ja ta ei kuulunud Vana-Liivimaa [[maahärra]]de hulka. [[13. sajand]]il, kuni [[1274]]. aastani eksisteeris veel [[Virumaa piiskopkond]], mis ühendati [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonnaga]].
 
==Taani võimu lõpp==