Kalevipoeg (Glehni park): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kribu
P clean up using AWB
1. rida:
[[Pilt:Kalevipoeg (Glehni park).jpg|pisi|Glehni [[Kalevipoeg]]]]
[[Pilt:Kalevipoeg_Kalevipoeg (Glehni_parkGlehni park)_01 01.jpg‎|thumb| Esiplaanil 1908. aastal valminud [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] säilinud tükid. Taamal 1990 taastatud koopia.]]
 
"'''Kalevipoeg'''" on [[skulptuur]] [[Glehni park|Glehni pargis]] [[Tallinn]]as [[Nõmme]]l, veidi [[Glehni loss|Glehni lossist]]ist edela pool.
 
[[Betoon]]ist ja [[raudkivi]]tükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal [[1908]] [[Nikolai von Glehn]]i eestvõttel<ref name="Skulptuur Kalevipoeg">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2253 Skulptuur «Kalevipoeg», M. Karmini koopia N. v. Glehni järgi, 1990 (graniit, segu).] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>.
 
Skulptuuri motiivid pärinevad mütoloogiast. Skulptuur kujutab kangelast, kellel on metsloomanahk õlgadel. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis Glehn iseenda ja suurendas kõiki mõõtmeid neli korda. Koos skulptuuriga "[[Krokodill (Glehni park)|Krokodill]]" soovis Nikolai von Glehn moodustada stseeni, kus vägilase selja taga luurab koletis<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 15</ref>.
 
Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma Glehni kuradiks. Sellest nördinud Glehn laskis kuju ette paigaldada kivi kirjaga "[[Kalevipoeg]] on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutasid venelased kunstiteose juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.<ref>[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_glehn_02.html NIKOLAI von GLEHN (1841-1923). Kuulsaid mõisnikke.] Harjumaa mõisad. Harjumaa Muuseum</ref>
21. rida:
==Välislingid==
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
*{{kultuurimälestis|ID=2253}}
{{Coordinate|NS=59.3873|EW=24.6526|type=landmark|region=EE}}