Edise vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P clean up using AWB
3. rida:
[[Pilt:Edise linnuse asendiplaan.jpg|thumb|Linnuse asendiplaan [[19. sajand]]ist. <br><small>Autor: [[Carl Faehlmann]]</small>]]
[[Pilt:Edise linnuse varemed.jpg|thumb|Linnuse vaade läänest 19. sajandil. <br><small>Autor: [[Carl Faehlmann]]</small>]]
'''Edise vasallilinnus''' (vene keeles ''городок Адеж'') oli [[vasallilinnus]] [[Virumaa]]l [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnas]] [[Edise]] külas.
 
Tänapäevase haldusjaotuse järgi asuvad linnuse varemed [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]].
 
==Linnuse ajalugu==
Edise linnus ehitati [[15. sajand Eestis|15. sajandil]] kolmekorruselise kindlustatud tornina. Ajaloolase [[Ants Hein]]a uurimistööde alusel võib arvata linnuse ehitusajaks aastat [[1477]]. Edise linnus oli koos [[Jõhvi Mihkli kirik|Jõhvi kindluskirik]]u ja [[Purtse vasallilinnus]]ega seal kandis üks kolmest sõjalisest tugipunktist ja kaitserajatisest. Edise linnus võimaldas kontrollida [[Tallinn]]ast ja [[Tartu]]st tulevaid ja [[Narva]] viivat teed. Edise vasallinnust mainis [[Johann Renner|Renneri kroonika]] [[Narva ordulinnus|Narva]] ja [[Vasknarva ordulinnus]]e kõrval tähtsuselt kolmanda linnusena [[Alutaguse]]l.
 
Linnus kuulus [[Michael von Taube]] andmetel [[Taube]]de suguvõsale 13. sajandist<ref>Prof. Bar. M. Taube, Archiv des uradl. Geschlechtes Taube I Abt. I Bd. Petersb., 1910, pg 128 jne</ref>, tõestuskirjades on lossi Taubede omanduses mainitud eśmakordselt [[1477]]. aastal, loss müüdi kindral [[Georg Johann von Maydell]]ile [[1698]]. aastal, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] eel [[Otto Johann Taube]] poolt.
 
Edise linnust on mainitud [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] ajal, kui ta vastupanu langes ja jäi [[1558]]. aasta juunis venelaste kätte, kindluse 10-meheline kaitsemeeskond alistus ja vabastati venelaste poolt, kindlus aga hävitati. 1600. aastal koostatud Rootsi [[maarevisjoniraamat]]ustes linnust, kindlusena enam ei nimetata. 1816. aastast oli Edise pandiõiguse alusel kaupmees Frei valduses ja seejärel [[Toll]]’ide, [[Schwebs]]’ide ja Rosen’ite valduses.
16. rida:
[[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamise]] järel sai [[mõisasüda]]me omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral [[Aleksander Tõnisson]], hilisem [[Tartu linnapea|Tartu]] ja [[Tallinna linnapea]].
 
Edise mõisnikele kuulus ka [[Jõhvi kirik]]u [[patronaadiõigus]] ning Ediselt viis Jõhvi kirikusse maa-alune käik, mille suue aeti kinni kindluse lammutamisega<ref>Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud [[Ernst Rosenberg]]. [[Viru Maavalitsus]]e väljaaanne 1924, Rakvere. lk 83</ref>. Linnuse varemed olid säilinud veel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni, kuid hiljem need lammutati.
 
==Viited==
23. rida:
==Kirjandus==
*U. Hermanni ajalooline õiend „Edise vasall linnus“, 1973
 
== Välislingid ==
*{{kultuurimälestis|ID=13871}}
*[http://www.ediselinnus.ee/u/?page_id=136#p_21 SIHTASUTUS EDISE LINNUS]
 
==Vaata ka==
*[[Edise mõis]]
 
{{kultuurimälestis|ID=13871}}
 
{{Coordinate|NS=59.373239|EW=27.387920|type=landmark|region=EE}}