Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 17 baiti ,  6 aasta eest
P
clean up, test using AWB
[[Pilt:Aa mõisa peahoone jpg.jpg|pisi|Aa mõisa peahoone]]
'''Aa mõis''' (ka ''Aamõisa mõis''; [[saksa keel]]es ''Haakhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]] [[Aa]] külas, mis nüüdisajal jääb [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] territooriumile. [[Härrastemaja]] asub [[Põhja-Eesti paekallas|Põhja-Eesti paekaldal]].
 
==Ajalugu==
Mõis rajati arvatavasti [[15. sajand]]il, ajavahemikul [[1426]]–[[1497]]. Enne [[Liivi sõda]] oli see [[Narva foogt]]ile alluva orduametkonna keskus.
 
Suvel [[1630]] kinnistas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] valduse [[Tallinn]]a [[bürgermeister|bürgermeistrile]] [[Georg von Wangersheim]]ile. [[Wangersheim]]ide perekonna kasutusse jäi mõis kuni [[1787]]. aastani.
 
Algul elasid mõisaomanikud tagasihoidlikus palkmajas. Aastatel [[1696]]–[[1698]], mil Aa mõisnikuks oli [[Georg Bogislaus von Wangersheim]], ehitati [[Tallinn]]a ehitusmeistri [[Peter Jonas]]e juhtimisel kiviloss, mis [[palladianism|palladianistlikult]] põhiplaanilt sarnanes umbes samal ajal ehitatud [[Palmse mõis]]ahoonega ja paarkümmend aastat vanema [[Maardu mõis]]aga. Tegemist on ühega vähestest säilinud [[Rootsi aeg|rootsiaegsetest]] mõisatest [[Eesti]]s. Sellest ajast on säilinud kahekorruseline keskosa. Nagu Palmse mõisalgi, olid hoonel tiibosad, mis fassaadil eendusid ja tagaküljel taandusid. See oli üks esimesi [[loss]]ilikult kujundatud [[mõisasüda]]meid [[Eesti]]s.
 
Arvatavasti samal ajal rajati [[iluaed]] hoone tagant laskuvatele [[terrass]]idele, mis [[klint|klindi]]veere all lõppesid [[tiik]]idega.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõjas]] mõisahoone rüüstati ja põletati maha, nii et järele jäid ainult müürid.
 
[[Kindralleitnant]] [[Axel von Wangersheim]], kes oli vahepeal [[Riia]] [[komandant]], sai [[1720. aastad|1720. aastatel]] mõisa enam-vähem endisesse korda. Umbes [[1723]] seati peahoonesse üles väga ilusad [[koobalt]]iga kirjatud [[kahhelahi|kahhelahjud]], millest üks on praegu [[Kadriorg|Kadriorus]] endises "[[Lustihoone]]s". [[tislermeister|Tislermeistritena]] töötasid mõisas näiteks [[Tobias Schamer]] ja J. G. Borchardt ning [[1753]] [[Johann Ulrich Rumber]] [[Saksamaa]]lt.
 
[[18. sajand]]i lõpul jäi vana [[härrastemaja]] kitsaks. Seda laiendati meister [[Christian Gottlieb Walther]]i juhtimisel mahukate ühekorruseliste [[tiibhoone|tiibosa]]dega. [[Fassaad]] muudeti [[klassitsism|klassitsistlikuks]]. Keskosa, mis varem oli taandunud, ehitati kinni ning selle otsa pandi barokne frontoon. Sellest ajast pärinevad ka kurekujuline [[tuulelipp]] hoone [[frontoon]]il (umbes samasugune nagu [[Narva Raekoda|Narva Raekojal]]) ning [[varaklassitsism|varaklassitsistliku]] [[nikerd-dekoor]]iga peauks.
 
[[1782]] oli mõisas 66 teenijat. Mõisale kuulus väike sadam. Nii mõnelgi vaiksel suveõhtul sõudis seltskond merele paberlaternate ja tammepärgadega ehitud paatides.{{lisa viide}}
 
Aastatel [[1787]]–[[1841]] kuulus mõis [[Nasackin]]itele.
 
[[19. sajand]]ist pärinevad [[moonakas|moonakate]] majad, kus praegu on hooldekodule kuuluvad korterid, ning (sajandi teisest poolest) härrastemaja [[historitsism|historitsistlikud]] [[puitpits]]ilised [[varikatus]]tega [[veranda]]d fassaadi sissekäigu ees.
 
Viimased kümnendid enne [[mõisate natsionaliseerimine|natsionaliseerimist]] (alates [[1889]]. aastast) kuulus mõis [[Grünewaldt]]idele. Viimane omanik oli kirjanik ja [[vene kirjandus|vene klassikalise kirjandus]]e [[saksa keel]]de tõlkija [[Otto von Grünewaldt]].
 
[[1919]] mõis natsionaliseeriti. Mõni aasta hiljem jagati mõisa maad [[asundustalu]]deks.
 
Alates [[1924]]. aastast tegutseb mõisahoones [[hoolekandeasutus]]. Esimesed hoolealused toodi sisse juba detsembris [[1923]], ametlik avapidu toimus jaanuaris [[1924]].
 
Aa mõisaansambel on [[1979]]. aastast [[arhitektuurimälestis]]ena [[riiklik kaitse|riikliku kaitse]] all.
 
Puuliikide rohke Aa park on [[looduskaitse]] all.
 
==Seisukord==
Peahoone väliskuju on pärit 19. sajandist. Et sees töötab hooldekodu, on maja heas korras. Maalitud [[kahhel|kahlitega]] jalgadel [[ahi]] 18. sajandi algusest on viidud [[Eesti Kunstimuuseum]]i. Vasakule tiivale ehitati [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus suur kolmekorruseline hooldekodu [[juurdeehitus]].
 
Mitmed kõrvalhooned on säilinud, kuigi osalt ümberehitatuna. Kabel on 1980. aastate lõpul restaureeritud. Karjaõu on varemetes, vesiveski on maatasa. Varemetes on ka endine viinavabrik, kus piiritust aeti veel isegi pärast Teist maailmasõda.
 
==Muistend==
Aa mõis olla vanasti olnud mereröövli loss. Ümberringi olnud männimets ning ümbrust kutsutud Människõrbeks. Mere poolt olnud lahtine vaade merele, maa poolt aga paks männimets. Mereröövlid eksitanud öösiti tuledega laevu ja riisunud varandusi.
 
==Kirjandus==
 
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestiskultuurimälestis|ID=13929}}
*[http://www.hooldekodud.ee/db78.html Veidi Aa ajaloost], hooldekodud.ee
*[http://www2.mbp.ee/~ke/pildidm.html Aa mõis]
*[http://www.mois.ee/viru/aa.shtml Aa mõisa peahoone esikülg, foto; allikas]
 
 
{{Lüganuse kihelkond}}
22 753

muudatust