Erinevus lehekülje "Kõrb" redaktsioonide vahel

Lisatud 281 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
P (Bot: Migrating 134 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q8514 (translate me))
P
'''Kõrb''' on ala, kus aastane [[sademete hulk]] jääb alla 250 mm.
 
Keskmine [[temperatuur]] ei ole kõrbe [[definitsioon]]i seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii [[Troopika|troopilises]] kui ka [[Arktikaarktiline kliimavööde|arktilises]] ja [[Kliimavöödeantarktiline kliimavööde|antarktilises kliimavöötmes]] ([[külmakõrb]]ed). Kõrbed võivad olla [[liiv]]ased, [[kivi]]sed, [[Jääjää|jäised]] jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema [[kliima]]ga perioodidele ehk [[külmhooneperiood]]idele [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat [[Aurumine|aurumist]]. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid [[Hiidmanner|hiidmandrid]], mille sisemus asus kaugel [[vesi|niiskusallikast]] ehk [[ookean]]ist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud [[ökosüsteem]]iks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. [[Bioproduktsioon]] on madal. Maailma suurima [[pindala]]ga kõrb on [[Antarktis]] ning suurima pindalaga kuumakõrb [[Sahara]].
 
Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel.
Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal [[laiuskraad]]il nii [[Põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad [[Madalrõhkkond|madalrõhkkonna]] ja valdavalt niiske kliima [[ekvaator]]i lähistel ning püsiva [[Kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonna]] ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis [[Hadley rakk]]. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks [[Gobi]]. Samuti võivad tekkida kõrbed [[mäestik]]e tuulealustele külgedele, näiteks [[Surmaorg]]. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks [[Antarktika]]s ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva [[temperatuuriinversioon]]i korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad [[hoovus]]ed, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega [[pilv]]i moodustada. Selline on olukord [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb [[Atacama]].
[[Pilt:Sahara desert.jpg|pisi|Liivakõrb Saharas]]
*Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal [[laiuskraad]]il nii [[Põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad [[Madalrõhkkond|madalrõhkkonna]] ja valdavalt niiske kliima [[ekvaator]]i lähistel ning püsiva [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonna]] ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis [[Hadley rakk]]. Selline kõrb on [[Sahara]].
*Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks [[Gobi]].
[[Pilt:Death Valley floor 1.jpg|pisi|Surmaorg]]
*Samuti võivad tekkida kõrbed [[mäestik]]e tuulealustele külgedele, näiteks [[Surmaorg]].
[[Pilt:Burns Bluff, Antarctica.jpg|pisi|Antarktika külmakõrb]]
*Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks [[Antarktika]]s ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu.
[[Pilt:Atacama1.jpg|pisi|Atacama kõrb]]
*Kõrbed võivad tekkida ka püsiva [[temperatuuriinversioon]]i korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad [[hoovus]]ed, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega [[pilv]]i moodustada. Selline on olukord [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb [[Atacama]].
 
==Vaata ka==
{{vikisõnastik|kõrb}}
*[[Kõrbete loend]]
*[[Kõrbevöönd]]
*[[Hammaada]]
*[[Erg (kõrb)|Erg]]