Moe mõis: erinevus redaktsioonide vahel

 

Moe mõisa on esmakordselt mainitud [[1500]]. aastal, mil see kuulus [[Hermann Rothase]]le. [[1566]]. aastal oli Moe mõisal 12 adratalu 12 [[adramaa]]ga. Samast aastast pärinevad esimesed kirjalikud teated ka mõisa külade, Moe (''Muddus'') ja Koluotsa (''Kollotz''), kohta.<ref name="eestigiid" >{{eestigiid|Moe küla|94|1547|}}</ref>

 

Aastail [[1585]]–[[1592]] olid omanikeks [[Lars Hordeel]] ja [[Reinhold Lode]]. Moe mõis säilitas oma algse [[pärusmõis]]a positsiooni ka [[17. sajand]]i lõpu [[mõisate reduktsioon]]i ajal,<ref name="eestigiid" /> kui olid omanikeks [[Suurgild]]i vanem [[Claus Nottbeck]] (1634–1709) ja tema poeg [[Claus Nottbeck (1663–1701)|Claus Nottbeck]] (1663–1701); [[Tallinna raehärra]] (1726) ja Suurgildi vanem [[Claus Johann Nottbeck]] (1689–1735), Tallinna raehärra (1762) ja ülemkohtufoogt [[Nikolaus Hermann Johann Nottbeck|Nikolaus Nottbeck]] (1714–1772); [[1765]] von [[Lambsdorff]]; kindralleitnant [[Georg Johann von Friesell]] (1727–1788), viimase tütar [[Elisabeth Charlotte von Friesell|Elisabeth Charlotte von Löwenstern]] (sündinud Friesell; 1780–1853), kes abiellus 1809 leitnant [[Georg Friedrich Wilhelm von Wendrich|Georg von Wendrich]]iga (1780–1844) [[Uudeküla mõis|Uudeküla]]st; [[1816]] von [[Wendrich]]; [[1847]] [[Georg Nicolai Wilhelm von Wendrich|Nikolai von Wendrich]] (1811–1872); [[1872]] haagikohtunik [[Karl von Wrangel]].<ref>[http://www.freewebs.com/tiks11/misaekskursioon2005.htm Reis Järva- ja Virumaa piirile 2005. Giid Ants Hein]</ref>