Redaktsioon: 16. juuli 2013, kell 21:15 redigeeri 88.196.28.229 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. juuli 2013, kell 14:18 redigeeri eemalda 88.196.28.229 (arutelu) Parandatud ja täiendatud Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Beekeeper.jpg\|thumb\|Mesinik mesilasperet üle vaatamas.]] '''Mesindus''' on [[mesilane\|mesilaste]] pidamine ~~[[taru]]des.~~mesindussaaduste ~~Mesindussaaduste hulka kuuluvad [[mesi]], [[taruvaik]], [[õietolm]], [[suir]], [[mesilasmürk]]~~saamise ja ~~[[mesilasvaha]]. Mesilasi võidakse pidada ka eelkõige~~ õite [[tolmeldamine\|tolmeldamise]] eesmärgil. Mesindussaadused on: [[mesi]], [[taruvaik]], [[õietolm]], [[suir]], [[mesilasmürk]] ja [[mesilasvaha]]. Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid. [[Taru\|Mesitarude]] kogumit nimetatakse [[mesila]]ks. 7. rida ⟶ 11. rida: == Mesinduse ajalugu == ~~Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid.~~ Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi - [[meejaht]], [[metsmesindus]] ja [[tarumesindus]]. === Meejaht === {{Vaata\|Meejaht}} Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse ~~looduses (~~õõnsates puudes, kaljulõhedes, jm.) looduses leiduvatest mesilaspesadest. Kärjed võetakse kaasa, pesa ei pruugi taastuda. === Metsmesindus === {{Vaata\|Metsmesindus}} Metsmesinduse puhul kasutatakse ~~tarupuid, milleks on elavad~~kasvavaid ~~puud~~puid, ~~millel~~mille puuõõnsus on ~~kas~~ suuremaks uuristatud või tehislik. ~~Need~~Puud võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Selliseid puid on kutsutud mesipuudeks või tarupuudeks. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk\|peremärgiga]].▼ ▲Metsmesinduse puhul kasutatakse tarupuid, milleks on elavad puud, millel puuõõnsus on kas suuremaks uuristatud või tehislik. Need võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk\|peremärgiga]]. Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt [[19. sajand]]il. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija [[Ferdinand Linnus]] avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud [[Kaika]] ja [[Ähijärve]] külades veel 20. sajandi teisel poolel.

Mesindus: erinevus redaktsioonide vahel