Redaktsioon: 16. juuli 2013, kell 17:40 redigeeri Sacerdos79 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 30 343 muudatust kas loogika jaoks on vaja viiteid? kui jah, siis vähemalt mitte sellisest alaväärtuslikust allikast nagu kirjavigadega gümnaasiumi sõnavara ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuli 2013, kell 17:47 redigeeri eemalda Sacerdos79 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 30 343 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Metsmesinduse puhul kasutatakse tarupuid, milleks on elavad puud, millel puuõõnsus on kas suuremaks uuristatud või tehislik. Need võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk\|peremärgiga]]. Eestis ~~kadus~~hakkas metsmesindus aeglaselt asenduma kodumesindusega [[16. sajand]]il<ref>[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_Ents%C3%BCklopeedia_(1932%E2%80%931937)/Eesti_etnograafia Eesti etnograafia] Eesti Entsüklopeedia, 2. köide. Tartu, Loodus, 1933.</ref>, kadudes kasutuselt valdavalt [[19. sajand]]il. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka [[20. sajand]]il. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija [[Ferdinand Linnus]] avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud [[Kaika]] ja [[Ähijärve]] külades veel 20. sajandi teisel poolel. ==Vaata ka== 12. rida: * [http://aps.emu.ee/terminid/index.php/term/2,2780.xhtml Metsamesindusest Mesindusleksikonis] (vaadatud 16.07.2013) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mesindus]]

Metsmesindus: erinevus redaktsioonide vahel