Rudolf I (Saksa kuningas): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
8. rida:
Rudolf käis sageli külas oma [[ristiisa]]l [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisril]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]]-l. Tema lojaalsus Friedrichile ja tema pojale [[Konrad IV (Saksa-Rooma keiser)|Konrad IV]]-le sai tasutud maatükkide rikkalike annetustega.
Konrad valitses [[Sitsiilia kuningriik]]i ja püüdis oma võimu kehtestada kogu [[Itaalia kuningriik (keskaeg)|Itaalia kuningriigi]] üle, eriti [[Lombardia]]s. See põhjustas konflikti [[paavst]]iga, kelle maad jäid Sitsiilia ja Lombardia vahele ja kes kartis [[Paavstiriik|Paavstiriigi]] täielikku ümberpiiramist. [[1254]] paavst [[Innocentius IV]] [[ekskommunikatsioon|ekskommunikeeris]] Rudolfi kui Konradi liitlase. Samal aastal suri Konrad [[malaaria]]sse. Pärast seda oli [[Saksamaa]]l [[interreegnum]] ja [[1268]] suri seni võimul olnud [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia lõplikult välja.
Hohenstaufenite langus pakkus Rudolfile võimaluse oma valdusi suurendada. Tema naine oli Hohenbergide pärija ning kui Rudolfi onu Kyburgi krahv [[Hartmann IV]] [[1264]]. aastal lastetuna suri, hõivas ta ka tolle ulatuslikud valdused. Vaenus nii [[Strassburgi piiskop|Strassburgi]] kui [[Baseli piiskop]]iga lõppes Rudolfi jaoks edukalt ning tema jõukus ja maine suurenesid veelgi, sest ta ostis nii vaimulikelt kui ilmalikelt mitmesuguseid maid ja õigusi nendele. Niimoodi saadud mitmesugused jõukuse- ja mõjuallikad muutsid Rudolfi Edela-Saksamaa kõige võimsamaks vürstiks, sest [[Švaabimaa hõimuhertsogkond]] oli lagunenud, jättes selle endised vasallid peaaegu iseseisvaiks.
| |||