Uus-Prantsusmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
216. rida:
Kaksteist aastat pärast prantslaste alistamist brittide poolt puhkes [[Ameerika iseseisvussõda]] Suurbritannia [[Kolmteist kolooniat|kolmeteistkümnes koloonias]]. Paljud Québeci mehed võtsid sõjast osa, sealhulgas major [[Clément Gosselin]] ja admiral [[Louis-Philippe de Vaudreuil]]. Pärast brittide alistumist [[Yorktowni piiramine|Yorktown]]is aastal 1781 andis [[Versailles' rahu (1783)|Versailles' rahu]] aastal 1783 kõik endised Briti valdused Uus-Prantsusmaal allpool [[Suur järvistu|Suurt järvistut]] äsjatekkinud [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikide]] omandusse. Prantsuse-Hispaania liiduleping andis Louisiana aastal 1801 Prantsusmaale tagasi, mis võimaldas [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte]]'il müüa see aastal 1803 [[Louisiana ost]]uga Ühendriikidele. See tähendas [[Prantsuse koloniaalimpeerium]]i lõppu [[Põhja-Ameerika]]s, väljaarvatud [[Saint-Pierre ja Miquelon]] saared, mida Prantsusmaa kuni tänapäevani kontrollib.
 
Endise Uus-Prantsusmaa osi, mis jäid Briti võimu alla, hallati aastatel 1791–1841 kui [[Ülem-Kanada]]t ja [[Alam-Kanada]]t ning siis ühendati need [[Kanada ptovintsprovints]]iks (1841–1867), kuni [[1867. aasta põhiseaduslik akt|1867. aasta Briti Põhja-Ameerika akt]] sätestas isevalitsuse (''[[home rule]]'') enamusele Briti Põhja-Ameerikale ja kehtestas prantsusekeelse Québeci (endine Alam-Kanada) kui ühe esimestest [[Kanada konföderatsioon|Kanada dominioon]]i provintsidest. Enamus Acadiast määrati
alguses [[Nova Scotia]] koloonia alla, kuid varsti eraldati viimasest [[New Brunswick]], mis siis sisaldas Prints Edwardi saart.